EESTI ELU
Riigikogu kolmapäevane istung on opositsiooni obstruktsiooni tõttu väldanud läbi terve öö neljapäeva hommikuks kokku juba 17 tundi.
Riigikogu täiskogu kolmapäevane istung algas kell 14 ning muuhulgas oli päevakorras kuus valitsuse usaldusega seotud eelnõu. See tähendab, et teise lugemise eel esitatud muudatusettepanekuid läbi ei hääletata, vaid toimub kohe lõpphääletus.
Samas on saadikutel õigus esitada küsimusi eelnõu ettekandjatele, mida opositsioon obstruktsiooni läbiviimiseks agaralt ka kasutas. Ühtlasi said saadikud läbirääkimiste käigus esineda igaüks kaheksaminutilise sõnavõtuga, mida samuti on tehtud.Ühtlasi on opositsioon kasutanud õigust esitada rohkelt protseduurilisi küsimusi. Nii ongi taas parlamendi täiskogu istung venima jäänud ja väldanud taaskord läbi terve öö.
Riigikogu on ööistungi käigus jõudnud neljapäeva varahommikuks usaldushääletustega vastu võtta riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse; keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seaduse; looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse; kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga:
Kella 7 ajal on menetluses 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
Riigikogu kolmapäevases infotunnis ütles peaminister Kaja Kallas Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku kohta, et mõistab, et inimestel on raske, samas pole tema hinnangul õige ka maalida tulevikku nii mustades toonides, kui tegelikult numbrid reaalselt näitavad hoopis teist pilti.
Kallas kinnitas, et tugineb statistikaameti ja Eurostati andmetele ning need näitavad seda, et inimeste sissetulekud kasvavad jälle kiiremini kui hinnad.
„Tegelikult viimase seitsme kuu jooksul ei ole hinnad suurenenud, aga palgad on, erasektoris 10 protsenti, avalikus sektoris rohkem, õpetajatel veelgi rohkem. Ja kui me räägime ka pensionitõusudest, siis pensionäridel on sissetulekud tõusnud, keskmine pension 17 koma midagi protsenti. See on erakordselt suur tõus ja võimaldab nende raskete aegadega toime tulla,“ loetles Kallas.
Peaminister selgitas, et majanduses on kolm sellist olulist sisendit: tööjõukulud, energia- ja muude sisendite kulud ning maksukoormus. „Kui me võtame võrdluses Põhjamaadega, meie maksukoormus on keskmiselt 10 protsendipunkti madalam kui Põhja-Euroopas. Energia hind on meil tõesti kõrgem, aga mitte oluliselt kõrgem, ja sisendite hinnad, ehk siis tööjõukulud on meil endiselt odavamad, kui on Põhja-Euroopas, ehk kolmest elemendist kaks on need, kus Eestil konkurentsivõime ei vähene.“
Kallase sõnul on energiahindade allapoole toomiseks rakendamisel rida meetmeid. „Esiteks kiirendame planeeringuid selleks, et energia tootmist saaks kiiresti alustada. Teiseks investeeringud võrkudesse, loomulikult selleks, et elekter ka inimesteni jõuaks. Kolmandaks vähempakkumised, mida me teeme selleks, et saaksid uued ettevõtjad tulla turule ja pakkuda odavamat energia hinda,“ märkis ta.
Peaminister vastas küsimustele, mis käsitlesid majanduskriisi ja inimeste ostujõudu, väärtuspõhist välispoliitikat, poliitilist olukorda, maksupoliitikat ja vaesust.
Infotunnis osalesid ka kaitseminister Hanno Pevkur ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Kaitseminister vastas küsimusele vaktsiinisunni kohta Kaitseväes ning sotsiaalkaitseminister vastas küsimustele, mis puudutasid hooldereformi ja vastutust.
- Tervisekassa parandab enam kui 800 patsiendi vähiravi võimalusi
- Võrumaa käsitöö ja talutoodang jõudis riigikokku näitus-müügile
- Eesti töötajate vabad tunnid on küsimärgi all
- Oktoobris sigade tapmine aastavõrdluses veidi kasvas
- November oli pikaajalisest keskmisest sombusem ja sajusem
- Kliimaministeerium: reformiga kandub plastimaks tarbijalt tootjale
- Tsahkna: tugev soovitus on vältida reisimist Venemaale
- Üle poolte inimestest ei pea maksusüsteemi õiglaseks
- Palgaootus on tõusnud 200 euro võrra 2000 euroni
- Automaksu uus eelnõu tõstab vanemate autode registreerimistasu
- Tuumajaama toetavad kolm parlamendierakonda
- RMK lubadus: uue arengukava fookuses on loodushoid
- Võrumaa esimene haridusfestival tõi kokku ligi 600 huvilist
- Uuel aastal hakkavad veebiplatvormid esitama MTA-le tuluandmeid
- Metsakaitsjad saavutasid olulise kohtuvõidu
- Keskmine brutokuupalk kerkis aastases võrdluses üle 10 protsendi
- Puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamine muutus lihtsamaks
- Kevadine koolivaheaeg nihkub nädala võrra varasemaks
- Analüüs: terviseametil nappis koroonakriisis praktikat
- Eesti Pank: probleemsed laenud muutuvad pisut suuremaks mureks
- Transpordiamet: saabuv lumetorm muudab teeolud kõikjal keeruliseks
- Jõuluostlemist kasutavad ära ka petturid
- Kallas: täiendava maksutõusu asemel võivad tulla kärped
- Lähikuudel avaneb 10 miljoni eurone küttekolde uuendamise toetusvoor
- Küttepuidu hind kukkus septembris aastaga 45 protsenti
- Töötute arv kasvas III kvartalis aastaga 14 200 võrra
- Riigikogu oli universaalteenuse klientide börsipaketile viimise vastu
- Oktoobris sündis Eestis 980 last
- Puidutööstus Barrus kasvatas mullu käivet kolmandiku võrra
- Uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ilmakahjusid
- Populaarseim peaministrikandidaat on Urmas Reinsalu
- Koolijuhtide lepingud muutuvad edaspidi tähtajaliseks
- Pooled inimesed on oma töökoha tuleviku suhtes ebakindlad
- Mullu absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas
- Kohtutäiturite ühendust juhib nende trahvitud ametikaaslane
DIGILEHED
LOE VEEL
VIIMATI LISATUD
ARVAMUS
KRIMI
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Elektriarved tulevad prognoositust suuremad ja kahanemist ei paista">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Elekter on viimastel nädalatel olnud varem ennustatust tublisti kallim ning ka tulevikutehingute hinnad näitavad, et niipea hinnalangust oodata ei ole, kirjutab Postimees.
Põhjamaade elektrifutuurid ennustavad kõrgeid hindu nii jõulupühadeks kui ka edasiseks. Elektribörsi hinnaprognoos näitab märkimisväärselt langevat hinnakõverat alles märtsis. Seega võivad viimastel päevadel kalli elektrihinna pärast muret tundnud tarbijad valmistuda kuudepikkuseks viletsuseks.
Kui veel oktoobris võis tulevikutehingute hindade põhjal ennustada, et talvel jääb elektri börsihind 10-11 sendi kanti kilovatt-tunni eest, siis viimastel nädalatel on keskmine hind olnud umbes 14 senti/kWh. Eestis tõstab hinda ka Auvere jaama nädala lõpuni vältav remont.