Tervishoiukulud on seitsme aastaga kasvanud ligi 400 miljonit eurot

Tervise Arengu Instituudi analüüsi kohaselt on ajavahemikul 2009–2015 tervishoiukulud jooksevhindades kasvanud 397 miljonit eurot, sellest 98 miljonit 2015. aastal.

2015. aastal rahastati riikliku ravikindlustuse ehk haigekassa poolt 64,8 protsenti, leibkondade omaosalusest ehk inimeste kulutustest tervishoiuteenustele ja kaupadele 22,7 protsenti ning keskvalitsuse poolt 9,2 protsenti. Vabatahtlikel tervishoiu rahastamismudelitel on Eesti tervishoiukuludes üsna väike osatähtsus, 2015. aastal 1,6 protsenti. Kohalike omavalitsuste rahastamise osa oli 1,7 protsenti.

Rahastamismudelite struktuur on olnud püsiv läbi vaadeldavate aastate, kuigi aasta-aastalt on kõigi mudelite kulud suurenenud. Kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus on kõigil aastatel olnud 10–11 protsenti ning vabatahtlike rahastamismudelite osa 1,6–1,8 protsenti. Pisut on tervishoiukuludes vähenenud haigekassa osatähtsus - 2009. aasta 67 protsendilt 2015. aastal 65 protsendile. Sellevõrra on tõusnud leibkondade omaosalus - 2009. aasta 20 protsendilt 2015. aasta 23 protsendini.

Eesti Haigekassa panustatud summade juurdekasv on kõige ühtlasem, keskmiselt 6 protsenti aastas, erandiks vaid aasta 2010 langus. Leibkondade omaosaluse kulud on suurenenud keskmiselt 8 protsenti aastas, eranditena aastad 2011, mil tõus oli vaid 2 protsenti ning 2013, kui suurenemine oli 14 protsenti võrreldes eelneva aastaga.

Peaaegu kaks kolmandikku tervishoiukuludest katab Eesti Haigekassa, kogusummas 856 miljonit eurot. Kassa tervishoiukulud kasvasid 2015. aastal võrreldes eelneva aastaga 53 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti. 2014. aastal oli kasv võrreldes eelneva aastaga 9,1 protsenti.

Absoluutsummas moodustasid Eesti Haigekssa tervishoiukuludest 2015. aastal suurima osa kulutused haiglaravile — 294 miljonit ehk 34 protsenti, ambulatoorne üld- ja eriarstiabi hõlmas kulutustest peaaegu 28 protsenti ehk 237 miljonit eurot. Retseptiravimite kompensatsioon moodustas tervishoiukuludest 14 protsenti ehk 114 miljonit eurot.

Tervishoiukulud ühe inimese kohta olid 2015. aastal 1006 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 761 eurot ja leibkondade osa 229 eurot. Leibkondade kulude kolm suuremat kuluartiklit olid hambaravi, retseptiravimid ja käsimüügiravimid. Need kokku moodustavad kaks kolmandikku inimeste kuludest tervishoiule. Aastate 2009–2015 jooksul on leibkondade kulutustes ravimite ja meditsiinitoodete osa vähenenud 55 protsendilt 46 protsendini ning suurenenud raviteenuste osa. Kõige kiiremini on kasvanud õendusabi ja hambaravi kulud.