Palgapõhised trahvid tõstavad suurelt raskemate rikkumiste karistusi

Palgapõhised trahvid tõstavad raskemate rikkumiste karistusi keskmiselt kolm korda, kirjutab Eesti Päevaleht.

Valitsuskabineti töölauale jõuab neljapäeval dokument, milles on kirjas senise väärtegude trahvisüsteemi muutmise põhimõtted. Kõige suurem muudatus on üleminek trahvidele, mis sõltuvad inimese sissetulekust: mida kõrgem palk, seda suurem trahv. Alates 2018. aastast, kui muudatused võiksid jõustuda, võib keskmise palga teenija saada mõne raskema väärteo eest trahvi isegi kaks korda rohkem kui miinimumpalga teenija.

Selline süsteem ei hakka siiski kehtima kõigi väärtegude korral. Valitsuskabinetti jõudvas memos on ettepanek, et trahviühiku suurus seotakse süüdlase sissetulekuga teatud ohtlikumate väärtegude nagu näiteks joobes juhtimise ja suuremate kiiruseületamiste puhul.

Üks neist oleks näiteks juhiloata sõitmine, kui juhtimisõigus on juba peatatud või hoopis ära võetud. Selliseid rikkumisi oli 2015. aastal ligi 2800, ent keskmine trahv nende eest on olnud selsamal 2015. aastal 604 eurot. Justiitsministeerium eeldab, et sissetulekutel põhineva trahvisüsteemi järgi võiks sellise rikkumise keskmiseks trahviks kujuneda hoopis 1812 eurot. Seda on täpselt kolm korda rohkem.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on kuritegude rahalise karistuse määra sissetuleku järgi arvestatud juba aastaid.

"Sama süsteem võetakse nüüd kasutusele ka väärtegude puhul," ütles Reinsalu ajalehele. "Praegu on veider olukord, kus sõites 1,51-promillises joobes – mis on kuritegu – on sissetulekupõhine karistus, aga kui on 1,49 promilli, siis saab väärteo eest ühetaolise trahvi."