Politsei on tänavu tabanud ligi 3000 lubadeta sõitnud juhti

FOTO: Aigar Nagel

Politsei on tänavu esimesel poolaastal tabanud ligi 3000 juhtimisõiguseta sõidukijuhti.

Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul on politseinikud tabanud kokku 2915 juhtimisõiguseta mootorsõidukijuhti, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Neist 250 juhul oli tegemist pideva rikkumisega.

Mullu tabas politsei esimesel poolaastal 3292 juhtimisõiguste juhti ning tunamullu sama ajavahemiku jooksul 3257 lubadeta sõitnud juhti.

Päästeamet: vabatahtlikud päästjad peavad käima tervisekontrollis regulaarselt

FOTO: Heleri Lakur

Päästeameti andmetel on kaotanud kehtivuse 229 vabatahtliku päästja tervisetõendid, mille aegumise tõttu ei saa neid pääste- ja ennetustööle kaasata ning päästeseadusest tulenevalt tuleb nad vabatahtliku päästja staatusest vabastada.

Päästja, sealhulgas ka vabatahtliku päästja töö on koormav ja pingeline ning nõuab tugevat füüsilist ja vaimset tervist. Vabatahtlik päästja peab enda tervisest hoolima samamoodi nagu kutselinegi päästja, käima regulaarselt arsti juures ja hea seisma selle eest, et tema terviseandmed õigel ajal päästeametile esitatud saaksid. Päästeamet ise kontrollib tõendite kehtivust kord kvartalis.

Kehtivuse kaotanud tervisetõendiga vabatahtlikku päästjat pääste- ega ka ennetustööle kaasata ei saa ning nad tuleb vabatahtliku päästja staatusest vabastada. Sellest olenemata saavad nad kuuluda vabatahtlike päästekomandode, seltsingute jm liikmeks, neil on õigus vabatahtlike organisatsioonide teistes tegevustes kaasa lüüa ja aktiivsete kogukonnaliimetena Päästeameti üleskutsel ja juhendamisel ka erinevates tegevustes osaleda.

Päästeametil on 117 lepingut vabatahtlike päästekomandodega, 3 lepingut reservpäästerühmadega ja 21 lepingut ainult ennetustööga tegelevate organisatsioonidega, milledesse kuulub kokku 2082 vabatahtlikku päästjat. Vabatahtlikke päästjaid kaasab Päästeamet erinevatele töödele tsiviilõigusliku lepingu alusel, nad on saanud põhjalikud koolitused ning neil on õigus iseseisvalt päästetöid teha ja meetmeid kasutada (avada uksi, teha ruumide läbivaatust jne).

Vabatahtlik päästja peab iga 5 aasta järel läbima tervisekontrolli perearsti juures, kes väljastab Päästeametile esitamiseks tervisetõendi. Tõendina aktsepteerib Päästeamet ka mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.

Nädala lõpuks kerkib õhusoe juba 33 kraadini

Suvekuumus kogub alanud nädalal hoogu ning pühapäeval ulatuvad õhusooja maksimumid juba 33 kraadini.  

Teisipäeval nihkub Venemaalt Eesti kohale kitsas madalrõhuvöönd, mille all on õhumass väga soe ja ebapüsiv. Öösel on hoovihma- ja äikesepilvi kohati ning mõnes kohas tekib udu. Tuul on muutlik ja nõrk ning sooja on 13-19 kraadi. Päeval koonduvad hoovihma- ja äikesepilved suurima tõenäosusega mandri kesk- ja lääneosa kohale, mujal sajab hoovihma kohati. Tuul pöördub idakaarde, Lääne-Eesti saartel kirdesse ja põhja ning ulatub 2-8 m/s. Sooja on 23-29 kraadi.

Kolmapäeval madalrõhkkonna mõju väheneb, kuna Venemaa põhjaosast laieneb Läänemerele kõrgrõhuala. Hoovihma võimalus on Lääne-Eestis 25 protsendi ringis, Ida-Eestis veidi suurem. Puhub nõrk idakaare tuul. Sooja on öösel 16-21, päeval 24-29 kraadi.

Neljapäeval jääb kõgrõhuala Eestist põhja poole ning lõunas olev madalrõhuala surub ennast lähemale, aidates taas üle Eesti hoovihma- ja äikesepilvi toota - äikese võimalus on 50-75 protsenti. Puhub nõrk või mõõdukas idakaare tuul. Sooja on öösel 16-21, päeval 25-30 kraadi.

Reedel ja laupäeval läheb õhk soojemaks ning hoovihma ja äikesevõimalus on üle Eesti 50-75 protsenti. Idakaare tuul on mõõdukas. Öösel on sooja 18-22, päeval 25-31 kraadi.

Pühapäeval pöördub õhuvool kergelt kagusse ning toob kuuma juurde. Ilm on palav ning hoovihma ja äikese tõenäosus suur. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Sooja on öösel 19-24, päeval 26-33 kraadi.

Esmaspäeval võib tugevneda Eesti kohal kõrgema ja kuivema rõhuga ala, kuumus aga püsib ning teeb nõrgematele liiga.  

Politsei hoiatab petukõnede eest

FOTO on illustratiivne pixabay

Keskkriminaalpolitsei soovitab mitte vastu võtta Samoalt tulevaid telefonikõnesid, kuna tegumist on petukõnedega.

"Kui saad kõne või mitu Samoa saareriigist, siis ära võta vastu ja mitte mingil juhul ära helista tagasi. Tegemist on petukõnega, mis toob kaasa ebameeldiva telefoniarve," teatas keskkriminaalpolitsei oma Facebooki leheküljel. "Kui kõnet välismaalt oodata ei ole, siis ei maksa kõnele ka vastata."

Pühapäeval tabas Eestit petukõnede laviin Samoast, petukõnede suunakoond on +685.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

20 PÄEVA ENIMLOETUD