EESTI UUDISED BNS

KredEx võtab esmaspäevani vastu kodutoetuse taotlusi, mis on mõeldud madala sissetulekuga lasterikastele peredele - kokku panustab riik lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse üle kolme miljoni euro.

Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad pered, kellel puudub eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri või on eluohtlikud. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot, teistkordsel taotlemisel 5000 eurot. 

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on pere jaoks mõistlikel eeldustel  liiga väike. Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks.  

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.

Riigikogus tuleb täna lõpphääletusele seadus, mille alusel tekib täisealise sügava puudega inimese tööl käival lähedasel või määratud hooldajal 1. juulist õigus kuni viiele tasustatud puhkepäevale aastas.

„Kui seni on riigi kulul saanud tasustatud hoolduspuhkust puudega laste vanemad või nende hooldajad, siis juba õige pea laieneb see võimalus täiskasvanud puuetega inimeste hooldajatele. Lisapuhkepäevade hüvitamine aitab mõnevõrra leevendada puuetega inimeste lähedaste ränka koormat. Ühtlasi on see üks esimesi konkreetseid samme omastehoolduse probleemi, millest on saanud meie ühiskonna terav valukoht, lahendamise teel,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. 

Riiklikult tasustatud puhkepäevad toetavad Küti sõnul omastehooldajate tööelu ja annavad neile juurde vaba aega, et olla koos oma sügava puudega pereliikmega, käia temaga arsti juures ja ka iseenda akusid laadida. Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust saab kasutada nii ühes osas kui eraldi päevade kaupa. Puhkusepäevi hüvitatakse neile töötajatele, kes käivad tööl töölepingu seaduse alusel ja hüvitise maksmise aluseks on töötasu alammäär. Hoolduspuhkuse taotlemisel, selle arvutamisel ja maksmisel kasutatakse lapsepuhkuse hüvitamisega sarnaseid põhimõtteid. 

„Eesmärgiks on laiendada lähiaastail nende inimeste ringi, kellele on täiendavad puhkepäevad ette nähtud, et see ei piirduks ainult sügava puudega isikute hooldajatega,“ märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kütt.

Selleks kohustab riigikogu valitsust koostama 2020. aasta 1. jaanuariks hooldusvajaduse ja selle hindamissüsteemi analüüsi. Sihiks on jõuda 2021. aastast korrani,  et puhkuse lähtekohaks on tegelik hooldusvajadus ja mitte see, kas hooldatavale on määratud puue, lisas Kütt.

Eesti eri paigus said teisipäeval kolmes raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada kolm inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 11.28 paiku Võru maakonnas Võru vallas Võlsi külas Kubja tee 34 maja juures, kus 56-aastane mees sooritas Volkswagen Passatiga vasakpööret ja ei lasknud läbi otse vastu liikunud kaubikut Ford Transit, mida juhtis 41-aastane mees. Kiirabi toimetas Fordi juhi Lõuna-Eesti haiglasse kontrolli, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kella 14.30 paiku Ida-Viru maakonnas Sillamäel Tallinna maantee 9 maja juures, kus Ford Mondeot juhtinud 75-aastane mees sõitis kõrvalteelt peateele ja põrkas kokku seal liikunud veoautoga Scania, mida juhtis 30-aastane mees. Fordi juht toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 18.20 paiku Haapsalud Tamme ja Sireli tänava ristmikul, kus jalgratast juhtinud alkoholijoobe tunnustega 52-aastane mees ületas sõiduteed diagonaalis, mille tulemusel toimus keset sõiduteed kokkupõrge 19-aastane naise juhitud Peugeot Expertigs. Kiirabi toimetas jalgratturi Läänemaa Haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Politsei tabas möödunud ööpäeval liiklusest üheksa joobes sõidukijuhti.

Kõigil tabatud juhtidel tuvastas politsei alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2–1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30–500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu esimeses kvartalis Eestis bussiga veetud sõitjate arv aastaga 11,6 protsenti ja sõidukilomeetrite arv 11,8 protsenti.

Bussiga tehti Eestis esimeses kvartalis 36,9 miljonit sõitu, mida on 11,6 protsenti varem, kui mullu samal ajal. Linnaliinil sõitjate arv vähenes aastaga 12,8 protsenti 31 miljonile sõidule, maakonnaliini sõitjate arv vähenes 2,9 protsenti 3,7 miljonile.

Vallaliinidel sõitjate arv püsis 200 000 juures, riigisisese kaugliini sõitjate arv püsis 977 000 reisijal, riigisisestel juhuvedudel vähenes sõitjate arv 11,8 protsenti 648 000 reisijale, rahvusvahelistel liinidel sõitjate arv vähenes 17,7 protsenti 275 000 reisijale ja rahvusvahelistel juhuvedudel sõitjate arv vähenes 25,3 protsenti 65 000 reisijale.

Sõitjakäive ehk sõitjakilomeetrite arv vähenes kvartalis aastaga 11,8 protsenti 596,8 miljonile kilomeetrile, seejuures linnaliinide sõidukilomeetrite arv vähenes 15,4 protsenti 165,7 miljonile kilomeetrile, riigiseste kaugliinide kilometraaž püsis 142 miljonil kilomeetril ja rahvusvaheliste liinide sõidukilomeetrid vähenesid aastaga 25 protsenti 138,9 miljonile kilomeetrile.