EESTI UUDISED BNS

Komisjon toetas kaherajalistel teedel piirkiiruse tõstmata jätmist

Pilt on illustratiivneValitsuse liikluskomisjon kiitis heaks ettepaneku mitte tõsta tänavu suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis.

Kolmapäeval koos olnud valitsuse liikluskomisjon kiitis heaks maanteeameti ettepaneku mitte tõsta suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis, samas säilib neljarajalistel esimese klassi maanteelõikudel suvine kiiruspiirang 110 km/h, teatas BNS-ile maanteeameti pressiesindaja.

Ka otsustas komisjon moodustada töörühma uue, liiklusohutust, tee klassi ning liiklussagedust arvestava kiirusrežiimi mudeli väljatöötamiseks. Sealhulgas kaalutakse ka võimaliku talvise alandatud piirkiiruse kehtestamise vajadust.

Liikluskomisjon kiitis heaks politsei ettepanekud liiklusjärelevalve tõhustamiseks, mille hulka kuulub ka väärteo raskusastmele vastavate karmimate karistuste rakendamine. Pressiesindaja selgitas, et karmus ei tähenda alati ainult suurt rahatrahvi, vaid ka muid võimalusi, näiteks juhtimisõiguse äravõtmist, põhi- ja lisakaristuse üheaegset kohaldamist, süüteo toimepanemise vahendi e sõiduki konfiskeerimist või paadunud kiiruseületajate arestimajja saatmist.

Ka kuulas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud komisjon ära ülevaate möödunud aasta liiklusohutusalasest olukorrast. Kuigi mullu liiklusohutusalane olukord paranes, pidas komisjon vajalikuks jätkata tegevusi liikluse ohutumaks muutmisel, sealhulgas liiklusohtlike kohtade likvideerimist, jalg- ja jalgrattateede ehitust ja valgustustingimuste parandamist ohtlikemates kohtades. Samuti lisanduvad tänavu kiiruskaamerad Harjumaa teedele

2008. aastal moodustatud liikluskomisjoni ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusealaste ettepanekute tegemine valitsusele.

Kohus saatis sarivägistaja Eero Pesuri kaheksaks aastaks vangi

Pilt on illustratiivneHarju maakohtu neljapäevase otsuse järgi peab nelja naise vägistamises süüdistatav Eero Pesuri minema kaheksaks aastaks vangi.

Tegelikult määras kohus Pesurile 12-aastase vangistuse, kuid kuna süüasi oli arutlusel lühimenetluses, arvestas kohus sellest kolmandiku maha ning järele jäi kaheksa-aastane vangistus.

Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee oli eelnevalt nõudnud Pesurile kahe aasta võrra pikemat vangistust. Pesuri kaitsja leidis, et kohus pidanuks süüalusele määrama karistuse sanktsiooni keskmises määras, millest tulnuks lühimenetluse sätteid arvestades kolmandik maha võtta.

Harju maakohus pidi arutama Pesuri süüasja juba teistkordselt, sest Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu mai lõpus Pesuri süüdimõistmise ja saatis kaasuse uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse.

Maakohtu eelmisele otsusele esitas apellatsiooni Eero Pesuri kaitsja, kes taotles kergema karistuse mõistmist. Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee taotles ringkonnakohtu istungil omakorda maakohtu otsuse tühistamist motiivide puudumise ja karistuse leebuse tõttu. Motiivide puudumise etteheitega nõustus ka Pesuri kaitsja.

Harju maakohus mõistis mullu 25. aprillil 33-aastase Eero Pesuri süüdi vägistamises, sugulise kire vägivaldes rahuldamises ning seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja mõistis talle lühimenetluse korras kuue aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse. Karistusaja alguseks luges kohus tunamullu 18. märtsi, kui politsei ta kinni pidas.

Süüdistuse järgi vägistas Eero Pesur neli naist aastatel 2009-2011 Tallinnas ja Harjumaal. Kaht ohvrit ründas mees tunamullu 18. märtsi hilisõhtul Tallinna kesklinnas kino Kosmose lähedal otse tänaval.

Prokuratuur esitas mehele süüdistuse ka ühe naise suhtes sugulise kire vägivaldses rahuldamises isiku poolt, kes on ka varem pannud toime samalaadse kuriteo, ja seadusliku aluseta teiselt inimeselt vabaduse võtmises.

Demokraadid kavatsevad valimistel osaleda viies omavalitsuses

Kolmapäeval toimunud MTÜ Demokraatide valimiskoosolekul otsustati osaleda 2013. aasta sügisel toimuvatel kohalike volikogude valimistel vähemalt viies omavalitsuses.

„Meie eesmärk on luua tugev ühisjõud, kelle eesmärk pole vastandumine, vaid läbi koostöö astuda samm inimesele lähemale. Selle saavutamiseks alustame võimalikult laiapõhjalisi läbirääkimisi kõigi erakondade ja teiste kolmanda sektori ühendustega,“ teatas Demokraatide esimees Rainer Vakra BNS-ile.

Vakra rõhutas, et need inimesed, kes ei ole rahul sellega, mis poliitikas toimub ja soovivad oma kodukohas midagi paremaks muuta peavad kindlasti valimistel kandideerima. „Vaid nii saame olla oma kodukandis otsustaja rollis.“

Demokraatide hinnangul on oluline riigi ja omavalitsuse koostöö ning need kaks ei tohiks käia eri rada. „Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele parendada üle Eestilist koostööd riigi ja omavalitsuste vahel. Ühtlasi oleme teinud konkreetseid ettepanekuid kohaliku elukeskkonna parendamiseks. Olgu selleks näiteks Tallinnas igas linnaosas nädalavahetuseks ühe lasteaia avamine lastehoiuks või Võrus ühistranspordi küsimuste lahendamine,“ selgitas Vakra.

MTÜ Demokraadid on esindatud nii Euroopa Parlamendis, riigikogus kui ka Tallinna Volikogus. MTÜ Demokraatide juhatusse kuuluvad Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Deniss Boroditš, Ain Seppik, Vilja Savisaar- Toomast, Toomas Varek ja Rainer Vakra

Järgmised kohalikud valimised toimuvad Eestis 20. oktoobril.

Elion rajab rikke tõttu dubleeriva pilvteenuse ennetähtaegselt

Pilt on illustratiivneElioni jaanuari keskel tekkinud suure rikke põhjustas häire pilvteenuse töös, dubleeriv teenus valmib Elionil ennetähtaegselt alanud aasta lõpuks.

Kui veel mõned aastad tagasi olid Elionil iga teenuse jaoks eraldiseisev server, siis praeguseks on tõstetud suur osa teenustega seotud andmetest ühtsesse pilve, ütles Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan. "Selles pilves iseenesest on väga palju erinevaid servereid mis on omavahel dubleeritud, mis toetavad üksteise tööd," selgitas Reiljan. "Mis siis antud juhul juhtus, oli see, et osa sellest pilvest läks rivist välja," nentis Reiljan. "Selle tõttu kõik teenused, mis olid selle osapilvega seotud, lakkasid sel hetkel toimimast," lisas Reiljan.

Reiljani sõnul aitab taolisi olukordi ennetada dubleeriva pilve ülesehitamine, kus on võimalik rikke korral tõsta teenused ühest pilve osast teise, tänu millele saaks piirata riketest tingitud katkestuste kestust pooleteise kuni kahe tunniga.

"Projekt sellise dubleeriva pilve ehitamiseks on olnud meil käigus ligi aasta," sõnas Reiljan. "Meil oli tegelikult plaanis selline lahendus ehitada hiljemalt 2014. aasta lõpuks, praegusel juhul me oleme seda projekti oluliselt kiirendanud ja tahame sellise lahendusega lõpuni jõuda selle aasta lõpuks," selgitas Reiljan.

Dubleeriva pilvsüsteemi maksumuseks hindas Reiljan ligikaudu 5 miljonit eurot ja kinnitas, et hinnatõusu kliendile see kaasa ei too. "Tegemist ei ole meie jaoks väikese rahaga, aga ma ütleks, et me ei saa endale lubada selliseid rikkeid ja selle tõttu me peame oma vahenditest ja võimalustest selle investeeringu tegema," sõnas Reiljan.

Elion viib kõigi suuremate rikete puhul Reiljani kinnitusel läbi põhjaliku analüüsi, kus osalevad rikke kõrvaldamisega tegelevad eksperdid ja süsteemi arhitektid. Suureks rikkeks on Elioni jaoks rike, mis mõjutab enam kui tuhandet klienti.

15. jaanuaril teisipäeval kell 18 sai alguse ulatuslik rike, mis puudutas Elioni nutiTV, hot.ee, äri e-posti, ja veebimajutuse teenuseid.

Elioni nutiTV sai ettevõte töökorda 16. jaanuari hommikul kell 8.

17. jaanuari hommikuks olid kõik ettevõtteteenused, välja arvatud hot.ee keskkond, taastunud, sealhulgas ka e-posti ning veebimajatuse töö.

Rike oli seotud keskse andmesalvestuse seadmes esinenud tarkvaraprobleemiga.

Ansip lubas Gruusiale tuge e-tervise süsteemi ülesehitamisel

Peaminister Andrus Ansip sõnas kohtumisel Gruusia välisministri Maia Pandžikidzega, et Eesti on valmis jagama Gruusiale kogemust e-tervise süsteemi ülesehitamisel.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas kohtumisel Gruusia välisminister Maia Pandžikidzega, et Eestil on kindlasti eksperte ja ettevõtjaid, kes on valmis e-tervise süsteemi ülesehitamise kogemust ka Gruusias rakendama, teatas BNS-ile valitsuse pressiesindaja. Gruusia välisminister tänas Eestit toetuse eest e-tervise süsteemi arendamisel.

Pressiesindaja märkis, et detsembris ja jaanuaris tutvusid Gruusia parlamendisaadikud Eesti e-tervise alase seadusandliku baasiga ning praegu valmistatakse ette Gruusia sotsiaalministri visiiti Eestisse, jätkamaks koostööd e-tervise süsteemi loomisel Gruusiasse. Gruusia valitsus loodab Eesti eeskujul arendatud e-tervise süsteemi rakendada juba sel aastal.

Gruusia minister kinnitas, et uus valitsus jätkab tööd Euroopa Liidu ja NATO kursil. „Me ei tee reforme üksnes liitumise eesmärgil - me tahame reformidega oma riiki arendada, lahendada riigis olevaid probleeme,“ ütles välisminister.

"Meie senine koostöö on olnud väga hea ja soovime ka edaspidi maksimaalselt Gruusia soovidele ja vajadustele vastu tulles pakkuda oma kogemust reformide läbiviimisel," ütles Ansip.

Ka ütles Ansip Pandžikidzele, et ootab Gruusia peaministrit visiidile Eestisse.

Kohus loovutas rekordilise juveeliröövi arvatava osalise Soomele

Harju maakohus loovutas kolmapäeval Soomele Eesti elaniku, kes uurimisandmetel osales kaks aastat tagasi Soome suurimas juveeliröövis Helsingis Malmi linnaosas.

Kui osad röövi osalised kuulsid jaanuari keskel Helsingis süüdimõistvat otsust, siis uurimisandmetel samuti röövis osalenud 1965. aastal sündinud Vene kodanikust Eesti elanik Pavel oli jätkuvalt tagaotsitav. Seda kuni 20. jaanuarini, kui politsei- ja piirivalveameti töötajad ta Narvas sisenemisel Venemaalt Eestisse kinni pidasid.

Kui algselt oli Pavel enda Soomele loovutamisele vastu, siis kolmapäeval Harju maakohtus toimunud loovutusmenetluse istungil oli ta juba meelt muutnud ja oli ka ise nõus Soome ametivõimude ette astuma. Kohus otsustaski mehe Soomele loovutada.

Helsingi kohus mõistis 18. jaanuaril kaks Eesti elanikku kahe aasta eest toime pandud Soome suurima, ligi 2,9 miljonit eurot kahju tekitanud juveeliröövi eest vangi, teatas STT. Kohus mõistis Juri Jakovlevile (43) kuue aasta ja Valeri Apilatile (37) viie ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse.

Prokurör nõudis kohtus meeste süüditunnistamist raskes röövis, kuid kuna relva kasutamine röövi ajal ei leidnud tõestamist, mõistis kohus mehed süüdi röövis. Soome seaduste järgi on röövi eest maksimumkaristus kuueaastane vangistus.

Samas süüasjas oli kohtu ees ka kolmas mees, keda prokurör süüdistas kuriteo planeerimises ning röövlite ning röövsaagi Rootsi toimetamises Tornio kaudu. Mees ei soovinud kohtus öelda, mida ta röövi ajal Soomes tegi. Kohus leidis, et süüalusel on õigus ütluste andmisest keelduda. Kuna mehe süüdimõistmiseks ei olnud piisavalt tõendeid, mõistis kohus ta õigeks.

Süüdistuse järgi osales röövis kokku viis meest, kellest kaks olid kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Maskides mehed röövisid 22. jaanuaril 2011 Helsingis Malmi linnaosas asuvat Malmin Korupaja nimelist juveeliäri ja said saagiks 2,9 miljoni euro väärtuses ehteid. Röövi ajal oli juveelipoes kaks klienti ja neli töötajat, kelle röövlid püstolitaolise esemega ähvardades kinni sidusid. Röövsaak on endiselt kadunud. Politsei on nimetanud seda juveeliröövi Soome ajaloo suurimaks ning väga professionaalselt läbiviiduks.

Ekspertiis tuvastas kaupluse klientide ja töötajate kinnisidumisel kasutatud kaablisidemelt Valeri Apilati DNA. Röövipaigale mahajäetud õhupüstolilt tuvastas ekspertiis DNA, mis võib suure tõenäosusega kuuluda Juri Jakovlevile, kuid täit kindlust selles ei olnud. Õhupüstolilt saadud DNA proovi kohus otsuse langetamisel ei arvestanud, kuid leidis siiski, et Jakovlevi osalemine röövis on tõestatud.

Kohus mõistis röövis osalenud kahelt mehelt välja ka hüvitised röövi ajal poes olnud klientidele ja kaupluse töötajatele. Suurima, 60 000 euro suuruse hüvitise mõistis kohus röövi ajal rase olnud naismüüjale.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD