Tartus Eesti filmi sajandale aastapäevale pühendatud galal valiti sajandi filmiks "Kevade", sajandi naistäheks Elle Kull ja sajandi meestäheks Lembit Ulfsak.

Sajandi filmipaariks osutusid Arno ja Teele filmist "Kevade", sajandi filmikilluks "Meie reliikvia on vabadus!" filmist "Viimne reliikvia" ja sajandi filmilauludeks "Viimse reliikvia" laulud.

Sajandi filmimotiiviks osutusid paljutähenduslikud silmad, sajandi tõsieluhetkeks Vaateid Setumaalt 1912 filmist "Retk läbi Setumaa" ning sajandi animatäheks Heiki Ernitsa ja Janno Põldma loodud koeratüdruk Lotte.

Eesti  filmi sünnipäevaks loetakse uue kalendri järgi 30. aprilli 1912, mil Tartu kinos Illusioon linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem, 27. ja 28. aprillil 1912.

bns

Põllumajandusministeeriumi, piimatootjate ja piimatööstuste koostöös valminud Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 prognoosi kohaselt võiks Eesti piimatoodang järgnevatel aastatel kasvada ühe kolmandiku võrra, kuna Eestil on piimatootmiseks soodsad eeldused ja lähiturgudel on Eesti piimatoodetele ka nõudlust.

Piimatoodangu mahu suurendamine ühe kolmandiku võrra toob aastatel 2012-2020 kokku kaasa täiendava investeeringuvajaduse 200-300 miljoni euro ulatuses, kuid see toob riigile sisse ka samas ulatuses maksutulusid, selgub strateegiast.

Pikemas perspektiivis oleks Eesti majandusele kasulikum väärindada kogu Eestis toodetav piim kohapeal ja eksportida väärindatud tooteid nagu juustud, jogurtid, jäätised ning hapupiimatooted. Hinnanguliselt jääb piimatööstustel toorpiima ekspordi tõttu saamata 29,4 miljonit eurot täiendavat müügitulu ja Eesti piimatoodete eksportkäive on ligi üheksa miljoni euro võrra väiksem kui see olla võiks. Seetõttu peaks Eesti senisest paremini kasutama ka võimalusi toodete lisandväärtuse tõstmiseks. Suurem lisandväärtus toob lisatulu nii ekspordis kui koduturul.

Kõige olulisem ekspordi turg on järgnevatel aastatel jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) siseturg. Venemaa on üks suurima potentsiaaliga eksporditurgudest, samas on paranenud ekspordivõimalused ka väljapoole EL-i jäävatel turgudel.

Piimatootmine ja –töötlemise jätkusuutlikkuse puhul on oluline arendustegevus. Selleks tuleb teha uuendusi koostöös põllumajandusteaduse söötmise, tõuaretuse, toiduainete tehnoloogia, tootearenduse ja ökonoomika uurimissuundadega.

Lisaks tuuakse strateegias välja, et piimatootmine võimaldab sälilitada asustust Eeti maa territooriumil, kus väiketootmine võiks lühikeste tarneahelate kaudu tuua inimesi maale ja viia ka tooteid otse tarbijateni.

Põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Põllimajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Piimakäitlemistalude Liit allkirjastasid esmaspäeval piimatootmise ja -töötlemise ning ekspordi edendamiseks ühise piimandusstrateegia koostöömemorandumi.

bns

Tallinnas eiras tundmatu mootorrattur pühapäeva õhtul politseinike peatumismärguannet ning pärast ligi 30 kilomeetrit kestnud tagaajamist õnnestus tal korrakaitsjate eest minema sõita.

Politseipatrull andis kella 21 ajal Paldiski maanteel Tallinna linna piiril peatumismärguande mootorrattale, mille kiiruseks mõõdeti 70 kilomeetrit tunnis alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 kilomeetrit tunnis. Mootorrattur ei peatunud politsei märguande peale, vaid sõitis hoopis Haabersti ringi kaudu Tabasalu poole. Politseipatrull järgnes tsiklile Muraste kanti, kus juht põgenes kasutades kõrvalteel kohta, kust autoga läbi ei pääsenud.

Politsei kinnitusel on praegu juhi isik tuvastamisel ning korrakaitsjad soovitavad tal ise politseisse pöörduda.

Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanema Sirle Pai sõnul toob peatumismärguande eiramine ja politseinike eest põgenemine enamasti kaasa liigsuure kiiruse ja ohtlikud manöövrid ning nii paneb juht paneb ohtu enda, kaassõitja ja kõik ülejäänud liiklejad. „Politseinikud õpivad alarmsõitu erikursusel ja selle peamine osa on just teiste liiklejate ohutuse tagamine. Tavaline juht sellist koolitust läbinud ei ole ega oska enamasti ülejäänud liiklusega seotud riske arvesse võtta ning nii on õnnetuse põhjustamise risk väga kõrge. Just seetõttu suhtub politsei sellistesse rikkumistesse äärmise tõsidusega,“ ütles Pai BNS-ile.

bns

Koolitüdrukute vägistamisega kurikuulsaks saanud vennad Priit ja Peeter Paalberg vabanesid möödunud nädala lõpus pärast pikka vangistusaega trellide tagant.

Paalbergidele mõistetud 11-aastane vangistusaeg lõppes pühapäeval, aga kuna tegemist oli puhkepäevaga, siis vabanesid nad vanglast juba reedel.

Paalbergid kandsid ära kogu neile mõistetud karistuse, kuna kohtud keeldusid võikaid kuritegusid sooritanud mehi korduvalt ennetähtaegselt vabastamast. Paalbergid taotlesid enda vabastamist alates 2007. aastast igal aastal, viimati mullu mais. Siis märkis kohus neid vanglasse jättes, et Paalbergide allumisvõime kriminaalhooldusele on kaheldav ning nende ennetähtaegne vabastamine riivaks ka ühiskonna õiglustunnet.

Harju maakohus mõistis 2002. aasta mais vennad süüdi vägistamises, ebaseaduslikus vabaduse võtmises, avalikus varguses ja röövimises ning mõistis neile 11-aastase vanglakaristuse. Selle otsuse jättis hiljem sügisel muutmata ka Tallinna ringkonnakohus. Riigikohus ei võtnud 2002. novmebris vendade kaebust arutlusele.

Vennad Paalbergid eitasid nii eeluurimisel kui ka kohtus koolitüdrukute vägistamist, nende mobiiltelefonide röövimist ja ehete vargust, kuid tunnistasid tüdrukute jõuga kaasaviimist.

Harju politsei süüdistuse järgi viisid Peeter ja Priit Paalberg 2001. aasta 28. aprillil vägisi Raplamaal ühe paisjärve äärest Turbasse oma koju kaasa kaks sel ajal 16-aastast koolitüdrukut. Paalbergid tirisid tüdrukud oma auto peale ning viisid nad Harjumaal Turba lähedal asuvasse metsatallu. Seal sidusid vennad nad kaela- ja käsipidi toolidest ehitatud spetsiaalse puki külge ja vägistasid neid korduvalt.

Tüdrukud olid vägistajate küüsis kaks ööpäeva, kuid suutsid ennast lõpuks köidikutest vabastada ja minema joosta. Vennad Paalbergid olid sel ajal tööl autoremonditöökojas.

2001. aasta 30. aprillil sõitsid nii Rapla kui ka Harju kriminaalpolitseinikud tüdrukutelt saadud juhiste järgi Turbasse. Politsei varitses vägistajaid peaaegu kaheksa tundi, enne kui talu õuele sõitis sama Saab, millega tüdrukud olid mõni päev varem sinna vägisi toodud.

Ehkki relvastatud vennad üritasid politseinikke märgates põgeneda, sundisid kaks hoiatuslasku ja läbilastud rehv neid kohale jääma.

Politseinikud leidsid vendade autost ebaseadusliku jahipüssi ja gaasipüstoli ning vintpüssipadruneid.

Mõlemad vennad on varem vägistamise eest vangis istunud, vanem vend ka tapmise ja hulga varavastaste kuritegude eest.

Politsei kahtlustab, et vennad Paalbergid võivad olla seotud veel mitme tüdruku vägistamise ja kadumisega, kuid seni ei ole õnnestunud selle kohta tõendeid leida.

bns