Riigikogulane vastab homoabielude ja alkoholi tarvitamise kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Alates 1. juulist jõustub seadusemuudatus, mille järgi saab taas tänaval vabalt õlut, veini ja teisi alkohoolseid jooke tarvitada.

Kuivõrd tänaval alkoholi tarvitamist lubava seaduse võttis vastu riigikogu ja see on tekitanud ühiskonnas palju vaidlusi, pärisime Kagu-Eestist valitud saadikutelt aru selle seaduse kohta.
Kuivõrd praegu on riigikogus käsil kooseluseaduse eelnõu, mida on peetud homoabielude seadustamiseks, siis lisasime küsimuse selle teema kohta.

Küsimused olid järgmised:

1. Riigikogu võttis aasta algul vastu seadusemuudatuse, mis jõustub 1. juulist ja võimaldab alkoholi pruukida taas tänaval. Kuidas te seda seadust kommenteerite, kas ja millega on alkoholi pruukimine tänaval õigustatud?

2. Riigikogu on menetlemas kooseluseaduse eelnõud, mille kohaselt seadustatakse samasooliste abielud ja võimaldatakse samasoolistel paaridel lapsendada. Kas ja miks on samasooliste kooselude õiguste laiendamine põhjendatud?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond):

1. Alkoholi pruukimine avalikus kohas on lubatud eeldusel, et see ei sega teisi. Viisakalt, näiteks pikniku käigus väike õlu või vein võtta ei peaks olema karistatav. Või kuidas?

2. Riigikogu menetluses olev kooseluseaduse eelnõu ei seadusta samasooliste abielusid ega võimalda samasoolistel paaridel lapsendada. Soovitan teil ajakirjanikuna lähtuda eelnõust ja sellest sisalduvast, mitte uskuma jääda neid valesid, mida selle eelnõu vastased rõõmsalt levitavad. Abielu on ja jääb Eestis mehe ja naise vaheliseks ühenduseks ning samasoolistel paaridel lapsendamise õigust ei teki.

Rein Randver (SDE):

1. Alkoholipoliitika kujundamine on enamat kui alkoholi pruukimine tänaval. Fakt on see, et Eestis tarvitatakse ühe inimese kohta liiga palju absoluutalkoholi. Meie tegevused peavad olema suunatud tarbimise vähendamisele. Tähtis on meile perekond oma eeskujudega, traditsioonidega. Riiklikult on vajalik tegelda alkoholiaktsiisidega, reklaamiga.

2. Minule teadaolevalt on ka täna oma õigusi võimalik kaitsta samasoolises paarisuhetes. Mina pean abieluks mehe ja naise liitu ning kooselamist.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

1. Minu arvates kõike ei pea seadusega reguleerima. Kohta peab jääma ka tervele mõistusele. Alkoholi võib edaspidi pruukida avalikus kohas, kui sellega ei segata ega häirita teisi.

2. Kooseluseaduse eelnõu ei seadusta mitte kuidagi samasooliste abielusid. Abielu on ja jääb mehe ning naise vaheliseks liiduks. Samuti ei võimalda kooseluseadus samasoolistel paaridel lapsendada. Seda eelnõu saadavad müüdid, hirmud ja kahjuks ka valed. Ma ei uskunud varem, et meie ühiskonnas on nii palju sallimatust inimeste suhtes, kes elavad meie kõrval, aga on natuke erinevad. Kahju.

Heimar Lenk (Keskerakond):

1. Rahandusminister Jürgen Ligil on raha otsas ja riigikassa tühi. Nüüd tarvis alkoholiaktsiis viimseni kokku orjata. Las joovad! Reformierakond sotside toetusel viib riiki ikka edasi hukatuse poole. Me ei suuda nii palju toota ja kasumit saada, et riiki üleval hoida. Nii tehtigi kiiresti seadusemuudatus, et las viskavad nüüd viina ka tänaval ja parkides! Saab rohkem vägijooke maha müüa ja rahvamajandusele sissetulekut teenida. Piinlik lugu! Tänavajoodikud aidaku Eestil edasi eksisteerida! Mina küll ei näe inimõiguste rikkumist selles, kui avalikus kohas ja avalikult viina joomine keelata. Avalik joomine on ju kohutavalt kentsakas eeskuju lastele. Kuidas sa selgitad, et joomine on kahjulik ja kole, kui onud pargis panevad nii, et maa must?

2. Ma ei ole ühtegi kooseluseaduse normaalset põhjendust lugenud. Pole ju keegi ka siiani keelanud naistel naistega või meestel meestega koos elada ja ühist voodit jagada. Elage, hellitage teineteist ja armastage terviseks! Miks selle jaoks seadust tarvis? Homopaaride lapsendamise õigus on aga täiesti mõistmata asi. Kujutame siis ette, et kaks karvast meest armuvad teineteisesse, sõlmivad kooselu lepingu ja lapsendavad endile pisikese orvukese tüdrukutirtsu, kes kahe karvase vahel magama hakkab. Missugune naine sellest tüdruklapsest kasvab? Ja lubage veel küsida: kui selline kahe samasoolise kooselu vorm laiemalt levima hakkab, kust need lapsed siis eestlastele tulevad? Kes seda eesti rahvast alles hakkab hoidma? Homod ju sellega hakkama ei saa.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

1. Mina pole hääletanud selle seaduse poolt, et avalikus kohas võib alkoholi tarbida. Kuidagi ei saa aru valitsejate motiividest, sest avalikus kohas alkoholi tarbimine on halvaks eeskujuks lastele ja eeskuju on nakkav.

Ausa vastuse andis sotsiaaldemokraadist sotsiaalkomisjoni esimees, et politsei nagunii ei suuda kontrollida ja parem laseme siis joomise vabaks! Alles lugesime uudist, kus paarsada politseinikku on jälle plaanis koondada. Huvitav, kuhu tahab riik selliselt toimides välja jõuda?

2. Minu jaoks ei ole selge, kes on selle seaduse tegelikud tellijad. Olen küsinud inimestelt, kes elavad vabaabielu ja nende jaoks ei ole probleemi, sest ka praegused seadused võimaldavad neil oma varalised suhted ära reguleerida. Huvitav on see, et viis välisriigi saatkonda tegid peale seaduse eelnõu üleandmist riigikogule avalduse, kus nad kiitsid eelnõu algatajaid. Pole varem märganud, et välisriigid riigikogu tööle sellist suurt tähelepanu pööravad.

Mina igal juhul seda eelnõu ei toeta, sest riigis on palju tähtsamaid probleeme, mis vajavad tähelepanu.

Kalvi Kõva (SDE):

1. Loodan väga, et avalik kord ei halvene ja et inimesed suhtuvad vastutustundlikult uutesse sätetesse. Võtmesõnaks uue korra kehtima hakates peab saama tingimus, et teisi inimesi ei tohi oma tegevusega häirida. Igati õigustatud on ka nõue, et joomine on keelatud lasteaedade, koolide ja haiglate lähistel. Lisaks saavad kohalikud omavalitsused kehtestada täiendavaid nii-öelda keelutsoone. Usun, et ka politsei on oma ülesannete kõrgusel, kuna nüüd on reeglid selgemini paigas. Suuresti oli antud muudatus tingitud praegusest reaalsusest, kus seadus küll keelab igasuguse avalikus kohas alkoholi joomise, kuid politsei ei suuda ressursside piiratuse tõttu tagada, et sellest nõudest ka kinni peetakse, ja rikkujaid karistada. Üksjagu silmakirjalikkust on ka olukorras, kus välikohvikute kliendid võivad vabalt alkoholi pruukida ja vahel ka üsna kärarikkalt käituda. Pole välistatud, et kui uued reeglid peaksid probleeme juurde tooma ja alkoholi tarbimist suurendama, siis tuleb seadust ka muutma hakata.

2. Nagu olen kindlalt väitnud, olen samasooliste abielu seadustamise vastu. Aeg ei ole selleks veel küps. Kooseluseadus aga ei ole samasooliste abieluseadus ja kindlasti ei ole tegu ka homo-kooseluseadusega, nagu püütakse ekslikult väita. Kooseluseadus on mõeldud kõigile vabalt koos elavatele paaridele (viimase rahvaloenduse andmetel oli Eestis neid inimesi 170 000) ja ka eri soost paaridele.

Kooseluseadus annab vabalt koos elavatele isikutele võimaluse reguleerida oma õiguslikud suhted, mitte ei kohusta neid seda tegema. Ta aitab partnerite õigusi kaitsta, kui üks pooltest peaks hukkuma, muutuma teovõimetuks või kui kooselu peaks purunema. Ta lahendab poolte varalised, õiguslikud, pärimise-, hoolekande- ja muud praktilised elulised küsimused. Kooseluseadus ei anna kõiki abieluga võrdseid võimalusi, õigusi ja kohustusi. Ülimaks kooselu vormiks jääb ikkagi abielu ehk eelnõu ei ava samasoolistele abieluinstitutsiooni.

Mis puutub lapsendamisse, siis eelnõu loob peresisese lapsendusvõimaluse, andes lahenduse olukorrale, kus üks lepingupartner soovib lapsendada teise lepinguosalise bioloogilist last. Mõistagi vajab igasugune lapsendamine ka lapse teise bioloogilise  vanema nõusolekut. Reaalselt oleks tegu vaid üksikjuhtumitega. Ent kindlasti ei ole selles osas veel midagi lõplikku, sest põhjalikud arutelud seisavad veel ees.

Tean, et eelnõu algatajate üheks lähtekohaks on arusaam, et riik ei peaks takistama olla oma kodanikel vabad ja õnnelikud, kui see ei ohusta teiste inimeste õnne ning vabadust.
Peab tunnistama, et ei ole antud eelnõu algataja, aga kuna minu suhtlusringkonnas on minu hurjutustele vaatamata sadu vabaabielus elavaid inimesi (pea pool Rõuge valla noorsugu), pean antud seaduse menetlemist ja vastuvõtmist õigeks.

Aivar Rosenberg (Reformierakond) ei vastanud.
Inara Luigas (SDE) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.