Eesti aukonsulid üle maailma vastavad Võrumaa Teataja küsimustele

KÜSIMUS–VASTUS • Juulikuu algul külastab Võru maavanema Andres Kõivu kutsel Võrumaad sadakond Eesti aukonsulit üle kogu maailma. Külaskäiguga seoses olid aukonsulid nõus vastama Võrumaa Teataja küsimustele.

Küsimused olid esitatud ja vastused saabusid inglise keeles, need on tõlgitud eesti keelde. Aukonsulid olid väga usinad vastama, toimetus tegi saabunud vastustest eksootilisema valiku.
Küsimused olid järgmised:

1. Miks otsustasite Eestit esindada kui aukonsul ja mis on teie side Eestiga?
2. Kui mõtlete Eestile, siis millised kujundid, mõtted, helid või muud assotsiatsioonid teil tekivad?
3. Kuidas esindate Eestit oma kodumaal? Kui hästi kohalikud inimesed tunnevad Eestit või eestlasi?

Pedro Medeiros dos Anjos, Eesti Vabariigi aukonsul Angolas Luandas:

1. Minu suhe Eestiga algas spontaanselt, nagu välk selgest taevast, täiesti ootamatult. Töötasin sel ajal ja omandasin oma magistrikraadi Lissabonis. Ühel päeval kohtasin inimest, kellest sai hea sõber ja kes aitas kaasa, et mul oleks võimalus esindada Eestit oma kodumaal. Ja kui ma esimest korda Eestit külastasin, nagu olen alati oma sõpradele rääkinud, siis oli see „love at first byte” (armastus esimesest baidist – toim). Olin lummatud kõigist tehnoloogilistest läbimurretest, mida Eestis praegu kasutatakse, mis maailma jaoks on tulevik, aga Eestis on see tänane päev.

Minu praegune suhe Eestiga on pidev areng, kuna ma kogen üha rohkem ajalugu, ja mida rohkem ma Eesti kohta teada saan, seda paremini mõistan eestlaste mõtteviisi ning olen võimeline looma silda Skandinaavia ja Aafrika vahel.

2. Kahjuks pole mul olnud võimalust veeta Tallinnas rohkem kui paar päeva, seda minu koduse ajagraafiku tõttu. Esimesel reisil Tallinna saatis mind mu abikaasa, me tegime läbi linnaekskursiooni ja meid hämmastas kõik see, mida Tallinnal oli pakkuda. Suurepärane toit, suurepärane meelelahutus, suurepärane külalislahkus ja muidugi palju lund.

Praegusel reisil juulis käin ära laulupeol ja kogen isiklikult seda, mida nägin „Laulva revolutsiooni” filmis, õpin aru saama, mis teeb eestlastest tugeva rahva, kes oma saavutuste üle uhkust tunneb.

3. Nii kummaliselt, kui see ka ei kõlaks, on Eesti ja Angola vahel palju sarnasusi. Meie maad on olnud vallutatud teiste riikide poolt (Eesti paljude riikide ja Angola Portugali poolt). Kui saime lõpuks iseseisvaks, oli meil vähe või polnud üldse ressursse, millele toetuda, ja see on olnud üks pidev piirkondliku tunnustuse taotlemine. Eestit ja Angolat seob endine Nõukogude Liit. Angola üliõpilasi saadeti eri liiduvabariikidesse ja nad teavad seetõttu Eestit. Ent Eesti läbimurdeid õpitakse Angolas alles nüüd tundma ja kuivõrd Eestil pole saatkonda Luandas ning seda pole Angolal Tallinnas, on olnud minu ülesanne jagada teavet mõlema riigi kui võimalike kaubandus- ja äripartnerite kohta. Tallinna on tehtud paar Angola delegatsiooni visiiti IT-alase koostöö vallas, millele järgnes Angola haridusministeeriumi pöördumine Eesti ministeeriumi poole koostööks selles vallas. Euroopa Liidu ja Aafrika nõupidamisel kohtusid Eesti ja Angola delegatsioonid põgusalt seoses tulevase koostööga.
Nii et ma arvan, et kahe riigi tulevik on helge, ja mul on au sellele kaasa aidata.

Estevan Alejandro Perera, Eesti Vaba-riigi aukonsul Belizel Belize Citys:

1. Otsustasin Eestit esindada ja saada aukonsuliks selleks, et tugevdada Eesti ja Belize vahelisi majanduslikke, sotsiaalseid ning poliitilisi suhteid. Viimasel Eesti reisil veedetud aeg ja minu isiklik huvi on õpetanud mind hindama seda ilusat ja tehnoloogiliselt arenenud maad. Minu määramisest alates olen loonud sõprussuhteid mitmete Eesti kodanikega maailma eri nurkades.

2. Kui mõtlen Eesti peale, siis meenuvad mulle tehnoloogiliselt arenenud süsteemid (kaasa arvatud maailmas tunnustatud elektroonilise hääletamise süsteem), ajaloo hindamine, kasvav majandus ja stabiilne valitsus. Tallinnal on hea asukoht, mistõttu peaks igaühel olema võimalus seda külastada vähemalt korra elus. Sel väiksel kohal on nii palju külastajatele pakkuda ja saadud kogemused pole millegagi võrreldavad.

3. Belizel olen Eestit tutvustanud kõigile oma sõpradele, tuttavatele ja äripartneritele. Selleks lõin ma isegi eraldi veebikülje www.estoniaconsulate.com ning ma olen meie kontorihoonele
heisanud Eesti lipu ja vapi. Pean tunnistama, et hoonele paigaldatud lipu ja vapi tõttu lõppeb enamik minu kohtumisi klientidega järgmiste küsimustega: a) millise riigi lipp on paigutatud teie maja ette?
b) kus asub Eesti ja kuidas sai teist aukonsul?

Kasutan alati võimalust ja tutvustan kõigile lühidalt Eesti ajalugu, Eesti asukohta kaardil ja fotosid peamistest vaatamisväärsustest.

Georges Hudicourt, Eesti Vabariigi aukonsul Haiti Vabariigis:

1. Avastasin Tallinna ühe Balti kruiisi käigus ja minu silmad avanesid ühele riigile, millest nii vähe teatakse seal, kus ma elan. Pean tunnistama, et minu jaoks olid sel reisil kõige atraktiivsemad peatused Tallinn ja Peterburg. Haiti on väike ja väga eepilise ajalooga riik, millel on raskusi ellujäämisega riikide peres, seetõttu olin ma loomulikult Eestist sisse võetud.

2. Eesti ajaloo viimased 25 aastat peaks andma inspiratsiooni Haiti tulevikule. • Eesti võiks saada teenäitajaks Haitile seoses oma organisatsioonide integreerimisega Ameerikas, nagu Eesti on seda teinud Euroopas ja NATOs. • Turism on teine edulugu, milles Eesti saaks olla Haitile eeskujuks. Loodus ja kliima on väga erinevad, aga mõlemal riigil on väga tugevad kultuurilised väärtused ning kaunis maastik. • Eesti on paljudele riikidele eeskuju ja juht e-valitsemises. Eesti teadmised on tuntud kogu maailmas ja seda võib eksportida sellistesse riikidesse nagu Haiti, millel on palju õppida Eesti kogemusest.

3. Eestit ei teata eriti hästi laiema rahva hulgas. Haritud inimesed teavad Eestit kui väikest riiki, mis on kiiresti ja edukalt ühinenud uue maailmakorraldusega. 2009. aasta lõpus saatis Haiti valitsus kõrge esinduse külla e-valitsuse akadeemiale. See kontakt katkes ootamatult seoses 2010. aasta jaanuari maavärinaga. Käesoleval aastal külastas akadeemia kõrge liige Haitit, et suhteid taastada, ja ma loodan, et see külaskäik on viljakas.

Matthew Lam Kin Hong, Eesti Vabariigi aukonsul Hiinas Hongkongis:

1. Sõbrad kutsusid mind külla Eestis äri ajama ja ma külastasin Eestit, et avastada uusi ärivõimalusi. Leidsin eest kiiresti areneva koha, kus oli palju loovat energiat. Lisaks leidsin end olevat sisse võetud sellest maast ja tema rahvast. Aukonsuli roll annab mulle võimaluse saada rohkem teada Euroopa kohta, toetada Eestit igakülgselt Hongkongis ning tugevdada Eesti ja Hongkongi ning Eesti ja Hiina vahelisi suhteid. Mind kutsus Eesti välisminister Urmas Paet ühe mu ärisõbra kaudu ja ma otsustasin võtta vastu pakkumise saada Eesti aukonsuliks Hongkongis.

2. Kui mõtlen Eestile, siis tuleb mulle ette maaliline, kõrgtehnoloogiline, hästi haritud, edukas keskkond koos balleti ja ooperiga.

3. Eesti on maaliline roheline maa, mida katab 55 protsendi ulatuses mets ja kus on 1000 järve. See on kõrgteh-noloogiline maa, kus elab vähe inimesi. See on Soome ligidal, 80 km kaugusel üle Soome lahe. Eesti pealinn on Tallinn. Peamised tööstusharud on elektroonika, puidutöötlemine, maavarade käitlemine, tekstiilitööstus, infotehnoloogia ja telekommunikatsioon.

Eestil on avatud ja stabiilne majandus, mida iseloomustavad kohanemisvõime ja innovatsioon. Eesti on Euroopa Liidu liige ja üks kõige ärisõbralikumatest riikidest nii Ida- ja Kesk-Euroopas kui üldse kogu maailmas.

Eesti on Schengeni viisaruumi liige. Seoses sellega ei pea Hongkongi erimajanduspiirkonna passi omanikud hankima Schengeni viisaruumi (sealhulgas Eestisse) sisenemiseks eraldi viisat, kui reisi kestus ei ületa 90 päeva 180päevase perioodi jooksul.

„Tallinna pimedate ööde filmifestivalil” 2011. aastal pälvis Hongkongi kuulus filminäitleja Deanie IP parima naisosatäitja auhinna filmis „A simple life” („Lihtne elu” – toim).

Lisaks on Hongkongis esinenud Eesti Rahvusballett.

Adriana Sri Lestari, Eesti Vabariigi aukonsul Indoneesias Jakartas:

1. Eestiga tutvusin, kui olin ärinaisena otsimas uusi ärivõimalusi, kuna vanas Euroopas on praegu vähem võimalusi. Mind võlus Eesti kui üks Põhja-Euroopa kiiremini arenevatest riikidest, kus arenevad kiiresti nii elustiil kui kultuur. Eestis on selline tunne, nagu iga viies elanik oleks noor. Rahvas on mitmekesine, elav ja innovatiivse hingega. Otsustasin Eesti kasuks, kui selle riigi konsulikoht Indoneesias vabanes.

Konsulaarne esindatus annab võimaluse laiemate ühenduste loomiseks uutel turgudel ja majandusliku olukorra tugevdamiseks, annab ärilisi eeliseid ja toob kasu nii minu enda kui minu esindatavale riigile.

2. See maa võiks olla heaks ekspordiväravaks Euroopas ja maailmaturu kaupade jaotuskeskuseks. Seetõttu kutsun indoneeslasi investeerima Eesti logistikasse. Eestil on liberaalne majanduskliima, Eesti on poliitiliselt stabiilne Euroopa Liidu liige ja taristu olemasolu annab garantii sobivateks tingimusteks.

Kui mõtlen Eestile, siis tulevad meelde avastamata võimalused majanduse, hariduse, infotehnoloogia ja turismi valdkonnas. Eesti on Indoneesia kui ühe G-20 riigi jaoks innovatiivsete ettevõtete taimelava. Eesti IT-ettevõtetel on väga head kogemused ja loodetavasti jõuavad pealinna Jakartasse paljud innovatiivsed e-lahendused. Minu visiidi eesmärk on kohtumised ettevõtjatega.

Välisesinduste tähtis roll on toetada ettevõtjate ja äriorganisatsioonide ettevõtmisi ja kaitsta nende huvisid välismaal. Lisaks poliitiliste suhete arendamisele tihendab minu konsulaat majanduslikke sidemeid Jakarta erimajanduspiirkonnaga.

3. Kahe riigi omavaheline kaubandus on statistika põhjal rohkem kaldu saajariigi ehk Indoneesia poole. Seetõttu kasutan kõiki võimalusi, et toetada majanduslikke võimalusi. Konsulaarametnikud kohtuvad regulaarselt Indoneesia valitsusasutustega ja valitsusväliste organisatsioonidega ning osalevad aktiivselt üritustel, kus on võimalik informeerida avalikkust Balti riigi ja tema kultuuri, ajaloo ja tulevikuväljavaadete kohta. Eestis on olemas Indoneesia konsultandid ja ma soovitan neil rohkem importida. Indoneesia eksportööre on võimalik veenda tegema koostööd otse Eestiga ja mitte kolmandate riikide kaudu.

Eestil on pakkuda palju võimalusi turismi valdkonnas. Eestit teatakse Jakartas võluvate kohtade ja maastiku poolest. Konsulaadist nõutakse üha rohkem ja rohkem infot viisanõuete kohta. Minu praeguse külaskäigu üks peamisi eesmärke on kaubandus Indoneesiaga.

Loodetavasti kasvab Eestis huvi Indoneesia vastu. Konsuli vahendusel on võimalik luua kontakte äride ja inimeste vahel.

Armen Mootafian, Eesti Vabariigi aukonsul Iraanis Teheranis:

1. Minu sõber Avetik Ghokasyan, kes on juhtumisi Eesti Vabariigi konsul Jerevanis, soovitas mind Eesti välisministeeriumile Iraani piirkonna jaoks ja nii sai alguse minu suhe Eestiga.

2. Kui mõtlen Eestile, siis esimene asi, mis mulle ette tuleb, on digitaalühiskond, mis on väga hästi programmeeritud ja millel on väga helge tulevik. Mina kui Iraani armeenlane lugesin koolipõlves professor F. Parroti kohta, kes ronis 19. sajandil kaks korda Ararati tippu koos armeenia kirjaniku Kh. Abovianiga ja seejärel jätkas armeenia kirjanik õpinguid Tartu ülikoolis. Ta on väga tuntud armeenia kirjanduses kui pioneer, kes murdis armeenia kirjanduse vanu traditsioone.

3. Minu kodumaal Iraanis teab haritud ja intellektuaalne osa ühiskonnast Eestit väga hästi, aga keskmine inimene Eestit eriti hästi ei tea. Esimese sammuna kavatsen kujundada ja arendada välja Eestit tutvustava veebikülje Iraanis. Kasutan Eesti välisministeeriumist kord nädalas saabuvaid uudiseid, ühtlasi juhindun välisministeeriumi ametnike kommentaaridest ja juhistest.

Martin Enrique Torres Lara, Eesti Vabariigi aukonsul Mehhikos Tampicos:

1. 1992. aastal palkas Olümpia hotelli juhtkond hotelli kaasajastamiseks kolm konsultanti välismaalt: USAst, Kanadast ja Mehhikost. Mehhikos võttis minuga ühendust Aiesec Estonia ja palus esindada Mehhikot. Projekt kestis kolm ja pool aastat ning oli edukas, muutes nõukogude stiilis ehitise läänelikuks ja omas valdkonnas juhtivaks hotelliks. Sel ajal elasin Eestis ja olin tunnistajaks, kuidas riik võitles oma arengu eest. Neil päevil korraldasime mitmeid üritusi (nt Mehhiko päevad), et tõmmata kohaliku kogukonna ja turistide tähelepanu: www.youtube.com/watch?v=NpOJcLeTELE. Kui projekt oli lõppenud ja töö tehtud, naasin Mehhikosse, ent mu sidemed oma teise kodumaa Eestiga jäid värsketeks. Käin kahe riigi vahet ja aitan noortel eestlastel võtta kontakti erakoolidega, et nad saaks jätkata õpinguid Tampico Tamaulipases. Koos Eesti professoritega oleme organiseerinud esimesed Eesti päevad Mehhikos: www.youtube.com/watch?v=OoUqAQcikYE. Niisiis aitab aukonsuliks olemine kaasa kõigile neile tegevustele ja mul on suur au toetada Eestit.

2. Pildid: vaade vanalinnale, mida ma nautisin Olümpia hotelli 27. korruse aknast. Mõtted: olla tunnistajaks Eesti ajaloos, selles, kuidas vabariik on saavutanud praeguse rahvusvahelise positsiooni NATOs ja Euroopa Liidus. Helid: Eesti laulupidu ja Arvo Pärdi muusika.

3. Esindan maad läbi faktide, näidates kultuuri, nagu näete TV-saadetest you-tube’is (www.youtube.com/watch?v=Ri2E2b1vUV4) ja arendades majandussuhteid mõlemas riigis (www.youtube.com/watch?v=sp1QXQIUXy4, http://www.youtube.com/watch?v=yNFvVsMCs8U).

Khulan Lkhagvasuren, Eesti aukonsul Mongoolias:

1. Olen otsustanud Eestit esindada oma Eesti sõprade mõju tõttu: Ms. Yurgita, keda ma tean lapsepõlvest Prahas ja Ms. Liisi Karindi ajast, kui töötasin Saksa Rahvusvahelises Koostööagentuuris (GIZ) Pekingis. Minu Eesti sõbrad olid alati inspireeritud oma riigist, kirjeldades selle kultuuri, traditsioone, inimesi ja looduse ilu – see meelitas mind nägema seda maad oma silmaga. Pärast Tallinna külastamist 1990. aastatel, kui õppisin Moskvas, meeldis mulle väike ja ilus maa Eesti, ent ma ei mõelnud kunagi aukonsuliks saamisest.  Oma teise Tallinna külaskäigu ajal koos perega meeldis meile Eesti väga, sest mulle meenusid mu Eesti sõbrad ja nendega veedetud aeg. Selle külaskäigu ajal leidsime Eestist veel sõpru ja külastasime nende peresid, mis andis võimaluse saada rohkem teada Eesti kohta ning inimesed, traditsioonid ja kultuur on see, mis mind motiveeris esindama Eestit Mongoolias.

2. Kui mõtlen Eestile, siis tuleb mulle silme ette pilt väga rohelisest ja rahulikust maast, mis on alal hoidnud oma kultuuri, traditsioonid ning keele.

3. Minust sai ametlikult Eesti aukonsul käesoleva aasta maikuus. Mul on palju mõtteid ja plaane, kuidas toetada Eestit minu maal: näiteks Eesti kultuuripäevade korraldamine Mongoolias, Eesti äridelegatsioon Mongoolias ja vastupidi. Lisaks soovin oma abikaasaga luua Mongoolia-Eesti sõprusühingu, mis loob võimalused kahel riigil ja tema elanikel teineteist paremini tundma õppida ning teha koostööd äri valdkondades nagu põllumajandus, haridus, tervis, ehitus, transport ja logistika, infotehnoloogia, põlevkivitööstus jne.

Mongoolia rahvas teab Eestit ja eestlasi meie minevikust, kus mõlemad riigid olid sotsialistlikus süsteemis 1970.–1990. aastatel. Tänavusel aastal tähistame 20 aasta täitumist diplomaatiliste suhete loomisest kahe riigi vahel.

Viimastel aastatel on Mongoolia kõrged ametnikud ja äridelegatsioonid külastanud Eestit ja see on avanud uusi võimalusi suhete loomiseks. Sellised võimarengud annavad mulle võimaluse jätkuvalt parandada kahe riigi suhteid tulevikus.

Do Van Muoi, Eesti Vabariigi aukonsul Vietnamis Hồ Chí Minhis:

1. Meie kompanii oli esimene partner Eesti firmale, mis alustas tegevust Ho Chi Minhi linnas, pakkudes B2B info andmebaase. See oli aastal 2000. Alates sellest ajast olen olnud lähedane sõber Eesti kogukonna ja eestlastega, kes elavad ning töötavad Vietnamis Ho Chi Minhi linnas. Olen aidanud neil leida usaldusväärseid partnereid ning kontakti kohalike teenindus- ja kaubandusettevõtetega.

Olen aru saanud, et selleks, et rohkem väärtustada ja toetada Eesti kogukonda, on parem, kui esindan ametlikult Eestit Vietnamis. See motiveeris mind hakkama aukonsuliks Ho Chi Minhi linnas.
2. Kui mõtlen Eestile, siis esimene pilt, mis ette tuleb, on aastast 2010, kui ma esimest korda Eestit külastasin – see oli muljetavaldav. Tallinnal on minu südames eriline koht ning ma meenutan seda sooja ja rahuliku tundega. Arvan, et Eestil on palju potentsiaali turismi sihtkohana, eriti erineva kultuurilise taustaga inimeste jaoks.

3. Vanemale, nõukogude ajal elanud põlvkonnale, kes välismaal õppisid, on Eesti suhteliselt tuttav. Noorem generatsioon Eestist palju ei tea, aga ajad muutuvad ja mul on tunne, et eelolevatel aastatel see vahe kahaneb. Maailm muutub väiksemaks ja väiksemaks.

Pärast seda, kui mind nimetati aukonsuliks, on üha enam vietnamlasi saanud Eesti kohta teada ajalehest, seminaridel, sõprade kokkusaamistel, äriklubides jne. Paljudel inimestel on olnud võimalus nautida kuulsat Saku õlut, Kissi siidrit ja Eesti viina. Vietnami tarbija võtab need tooted rõõmuga vastu.

Sel külaskäigul Eestisse saadab mind 12 Vietnami ettevõtjat. Loodan, et see reis avab rohkem võimalusi Vietnami ja Eesti ärisidemete jaoks.