SOO ASUM >  Tänavu on Võrul põhjust tähistada koguni kahte ümmargusemat sünnipäeva. Linn saab 235aastaseks ja möödus 130 aastat Valga-Antsla-Võru-Petseri-Pihkva raudteeliini avamisest.

105aastane Võru sai raudtee

1889. aasta 22. juulil sai Võru raudteeühenduse. Aega viitmata kerkis ka jaamahoone. Esimesed majad kerkisid Soo peale 19. ja 20. sajandi vahetusel. Soo alevik, mis oli Vastseliina, Haanja ja Rõuge poolt tulevate talunike esimeseks peatumiskohaks, sai nüüd lausa rahvusvahelise mõõtme, sest oli raudtee vahendusel ühenduses ka Riia ja Pihkvaga.

Soo pealt viis linna Vaksali tee (praegu Kreutzwaldi tänav), mis oli kunagise piiritusetehase lähistel üleujutuste ajal paras kannatuste tee, kus jalakäijate jaoks oli ehitatud lausa mitmesaja meetri pikkune purre (sillake), mida mööda kõndides oli otstarbekas tuge otsida kahe-kolme meetri pikkusest tokist.

Hobuvankriga oli mugavam, sest vesi küündis tavaliselt vankriratta rummuni. Linna ja jaama vahet sõitsid voorimehed. Sai isegi valida, kas sõita ühe või kahe hobusega. Hind 30 või 50 kopikat. Krõbeda hinna võrdluseks on näitena toodud Tallinna hobutrammi sõiduhind, mis oli viis kopikat.

153aastane Võru sai Võrusoo piirkonnaga liitudes kaks korda suuremaks