Maapiirkondade tühjendamine käib täie hooga

Eestis on alustatud hiiliva haldusreformiga, mille eesmärk on Tallinna endise linnapea Jüri Mõisa välja öeldud mõte, et kõik inimesed võiks Eestis kolida ära Tallinna.

Esmapilgul on maapiirkondade tühjendamise mõte ratsionaalne, sest mis seal salata, väikseid omavalitsusi, koole ja muid struktuuriüksusi ülal pidada on kallim kui suuri. On ju kõige efektiivsem lahendus, kus keset Eestit või siis Tallinna ligidusse ehitatakse üks suur koolimaja, kus hakkavad käima kogu vabariigi lapsed. Praegu näitavad märgid, et areng liigub selles suunas. See oleks ka loogiline samm, sest riigiasutused on juba valdavalt kõik Tallinna või selle ümbrusse ära kolinud, mistõttu tekib seal uusi töökohti juurde ja see omakorda meelitab pealinna elama ka muude elualade inimesi. Kõige rohkem annaks kokkuhoidu lahendus, kus kõik inimesed kolivad ära Tallinna ja selle ümbrusse ning ülejäänud Eestisse jääksid ametisse maakonnavahid. Sarnaselt siis saarevahtidega, keda mõnel üksikul saarel riigi poolt ülal peetakse.

Avalikult on palju räägitud, et haldusreformi ei toimu. Tegelikkuses on Eestis juba aastaid käinud hiiliv haldusreform, kus struktuuriüksused on koondunud Tallinna ümbrusse ja nelja suuremasse piirkonnakeskusesse Eestis. Nüüd on järg haridusasutuste käes, mis, nagu elu näitab, koonduvad lausa kahte suuremasse keskusesse: Tallinna ja Tartusse. Põhjenduseks tuuakse, et metsa pole mõtet investeeringuid teha. Investeeringud lähevad Tallinna ja Tartusse, kuna seal juba elab suurem osa inimestest.

Hiiliva haldusreformi ajastul peaks riigi juhtkond ehk valitsus ausalt välja ütlema, et regionaalpoliitika näeb ette inimeste koondumise kahte suuremasse keskusesse ning väiksematesse keskustesse ehk metsa enam raha juurde ei panda. Olgugi et metsas ehk siis Võrumaal on Vana-Antsla kutsekooli puhul oma plussid, kaalub selle üles rahaline kalkulatsioon. Olukorras, kus kogu Euroopas on võim läinud arvepidajate kätte, käib Eestis maapiirkondade tühjendamine hullema hooga kui küüditamiste ajal.