RAHVALOENDUS • Oleme Lembit Avaldist juba mitmel korral kirjutanud, aga huvi tema vastu ei taha raugeda. Talve on Lembit ilusasti üle elanud ja ta valmistub vaikselt juba järgmiseks talveks, mida plaanib esialgu samuti garaažis vastu võtta.

Toimetusega võttis ühendust mitu inimest, kellel oli mehele elamispinda pakkuda. Ühel juhul pakuti elamiseks suisa talu, kus elab vanem meesterahvas, kelle eest oleks vaja hoolitseda ja ka talul hinge sees hoida. Lembitule meeldis see idee väga, sest sinna saaks ju omatehtud traktorigi hoiule viia. Kahjuks oli talu pakutud ka ühele noorele perele ja pärast esmast keeldumist otsustasid nad siiski pakkumise vastu võtta. Pakkumise teinud naisterahvaga suhtleb mees aga praeguseni edasi.

Lembitule tehti ka ettepanek Jõgevale kolida, kus oleks olemas püsiv töökoht ja korter. Selle mõtte jättis praegu garaažis elav mees katki, kuna töökoht on liiga kaugel, sinna oleks asju halb vedada ning perekond ja sõbrad jääksid ka Võrru maha.

Võrumaa Teataja lugejate kommentaarides ongi üles kerkinud küsimus, miks Lembitu lapsed teda ei aita? Selle peale vastas mees, et lapsed peavad kõigepealt iseennast aitama ja alles siis teisi. Lapsed käivad isa tihti vaatamas ja lubavad ka tulevikus teda külastada.

Lehelugejad on hakanud huvi tundma ka naisterahva kohta, kellega on Lembitut mitmel korral ringi liikumas nähtud. Mees on lausa kohaliku staari staatusesse kerkinud, sest ta ei  saa enam ilma ümbritsevate pilkudeta kuskil liikuda. Uue naise kohta ta midagi lisada ei taha, sest „asi on alles alguses”.

Lembitule ei anna aga endiselt rahu möödunud aasta 17. novembril puruks sõidetud bussiuks, mille kohta Lembit politseisse lisaavalduse esitas. Nimelt kahtlustab Lembit kuritöös ühte inimest, keda ta uurida palus, aga ühtegi vastust pole ta senini saanud. Lembitul on plaanis buss maha müüa ja midagi paremat soetada, aga eks tulevik näitab.

Kõige rohkem huvitas meid muidugi, kas rahvaloendaja leidis kodutu üles? Lembit vastas sellele väga rõõmsalt jaatavalt. Päeva ta küll ei mäleta, aga umbes nädal tagasi sammus rahvaloendaja tema juurde, küsis ID-kaarti ja veel üht-teist tema kohta, misjärel oligi ta üle loetud. Lembit rääkis veel õhinaga, et rahvaloendaja oli väga kena ja rõõmsameelne naisterahvas, kellel on koguni viis last.