Võru kesklinna toitlustuskohad – koostöö võitluse asemel?

TOITLUSTUS • Ometigi on Võru kesklinnas üksteise kõrval ridamisi söögikohti, kes hoolimata konkurentsist omadega toime tulevad.

Võru kesklinnas asub viis suurt pubi: Ränduri pubi, Õlle 17, kohvik Muffin, Mõisa Ait ning Pankuri pubi. Kui mõni aeg tagasi olevat päevaprae hind olnud veel 2.50, siis rahvas teab rääkida, et pärast jaanipäeva tõusnud hind 30 sendi võrra. Viiepäevase töönädala kohta tähendab see pooleteiseeurolist lisakulu.

Päevaprae hind sama. Kokkuleppeline hinnatõus?

Maie Võitra Ränduri pubist sõnab, et päevapraad maksab 2.80 ainult juulikuus, mil linna külastab palju turiste. Tema sõnul on teistel suvekuudel, juunis ja augustis, taas päevaprael vana hind, 2.50.

Kohviku Muffin juhataja Urmo Mustmaa sõnul toimus hinnatõus juuli alguses ning see oli tingitud pigem paratamatusest, kuna toiduainete hinnad tõusevad pidevalt. Sama väidab Õlle 17 juhataja Egle Taurus.

Kohvik Muffin juhataja Mustmaa sõnul pole kliendid siiani hinnatõusu üle nurisenud.

Pankuri pubi juhataja Maris Pakassaar sõnas aga, et Võru söögikohad tegid omavahel vastavasisulise kokkuleppe – kõik tõstsid hinda 30 sendi võrra. Ta lisab, et hinnatõusu eesmärk olevat pakkuda klientidele kvaliteetsemat toitu. „Toiduained lähevad üha kallimaks, kuid meie tahame pakkuda oma kliendile ikka head ja kvaliteetset toitu. Sellest ka hinnatõus. Olgem ausad, kartul ja hakklihakaste pole just eriti hea tõmbenumber,” ütles Pakassaar. Kokkuleppelist hinnatõusu mainis veel teinegi Võru toitlustusele lähedalseisev isik.

Kuigi pubide omavahelist kokkuleppelist hinnatõusu mainis vaid kaks isikut, siis ometigi võib sellele tõepõhja otsida sellest, et hinnatõus toimus kõigis mainitud toitlustuskohtades enam-vähem samal ajal ehk pärast jaanipäeva või juuli alguses. Peab meelde tuletama, et kollektiivse hinnatõusu näol oleks tegu seaduse rikkumisega, sest turumajanduse tingimustes võitleb iga ettevõte oma ellujäämise eest ise.

Toit toob kliendid

Millest õigupoolest sõltub, kus söömas käiakse? Võru kandis olla ütlus, et kui turist küsib võrulase käest, kus kõige paremini siinses väikelinnas süüa saab, vastavat kohalik, et õige võrulane sööb kodus. Uurides, kas see väide peab paika või on pigem rahvasuus levinud irooniline huumor keskmise võrulase kehva elujärje kohta, kuuleb vastuseks nii ühte kui ka teist. Õlle 17 juhataja Egle Tauruse sõnul ongi päevaprae sööjateks valdavalt võrulased, kes päeval töö juurest lõunatama tulevad. Siiski nendivad kõigi nimetatud pubide esindajad, et suvel hoiavad söögikohti vee peal enamasti siiski turistid. „Minu nägemus on, et tavaline Eesti pere ei jaksa käia pidevalt väljas söömas, sest see on kulukas. Kui tulla kogu perega, peab arvestama vähemalt 20-30eurose väljaminekuga. Oma suurt rolli mängib kindlasti ka palgatase, mis teeb sageli raskeks isegi kord kuus väljas söömas käimise,” lausus Pakassaar.

Pubi Mõisa Ait klienditeenindaja Kristjan Kuljus lausus, et suviti käib tõepoolest turiste päris sageli ning olenevalt päevast võib külastatavus olla umbes sada inimest. Tema sõnul käivad argipäeviti pubis enamasti siiski võrulased, samuti korraldavad kohalikud inimesed pubis ja ühtlasi ka külalistemajas üritusi, näiteks klassikokkutulekuid või sünnipäevi.

Kuljus, kes enda sõnul on klienditeenindaja olnud vaid mõningast aega ning enda sõnul tendentse väga paika ei julge panna, ütleb siiski, et päevaprae sööjate hulk sõltub sageli sellest, mis parasjagu menüüs pakkuda on. „Näiteks kui päevapraeks on kana, siis on külastajaid rohkem,” tõi ta näite. Kuigi Võrumaa Teataja uuris päevaprae menüüd viies erinevas kohas vaid ühe päeva jooksul, jääb tõepoolest mulje, et võrulaste lemmiksöök on kanaroog. Viiest külastatud kohast kolmes oli neljapäeval päevapraeks kana.