Misso valla uutel tulijatel on ambitsioonikad plaanid

..missokas on üleüldse olemas,tekib küsimus?..võõrad sobivad missokaiks rohkem kui kohalikud!!..see on teie valik ja mingis mõttes olete iseendi küüditajad,sest võõrad lapsed teevad teile kultuuri..see ongi vist tänapäeva tuumafüüsika.

Lp. kohalikud töötud. Kes on teist võimeline juhtima bussi? Kes teist on võimeline töötama majandusspetsialistina? Jne. See,kes tahab töötada,see teeb tööd kas kohapeal või sõidab lähiümbrusesse. Need praegused töötud on paadunud laiskvorstid. Ja poe juurest saab muidugi alati kõige õigemat infi.

Kohalik bussijuht oli täiesti olemas - välja söödi nagu ka tubli majandusspetsialist.

Kägarkõndi ja kätekõverdusi ei teinud piisavalt hästi äkki!

... et õpetajate päeva puhul ei leidunud VT-l ruumi õpetajate tööst kirjutamiseks. Kahju tõesti, soppa missokate poole pritsida võinuks ka mõnes teises numbris.

Kulla Tiiduke,soome on ka helgeid päid tarvis. Pealinnast ainult 80km ja võimalused olemas.Isegi joodikud ei suvatse nii kaugele vastu talve tulla!

Elu Eestimaa äärealadel pole kerge. Kui olid nii-nimetatud head ajad ja palgad tõusid siis see palgatõus hakkas vähesel määral jõudma äärealadele vahetult enne masu algust. Palgad said väheke aega tõusta ja siis hakkasid kohe langema. Seega on sellekandi inimesed elanud kogu iseseisvusaja vaesuses ja pole saanud osa majandustõusut. Veidi paremini läks inimestel kes said tagasi esivanemate maad ja metsad. Kõigil seda võimalust polnud ja paljud ei osanud kasutada metsamüügist saadud raha otstarbekalt. Suureks puuduseks oli see, et siinsetel inimestel polnud kapitalismi olemusest mingitki ettekujutust. Põhjapoolne Eesti nägi Soome tv-d. mis tagas nendele ka parema ettekujutuse toimuvast ja seega ka eelise ettevõtluses. Laastavalt toimis maainimestele sohvooside, kolhooside äkiline jõuga laialisaatmine. Paljud hakkasid taastama talusid ja proovisid elu edendada omaaegse EW mudeli järgi. Kuid peagi selgus, et nende toodangut turul ei vajata ja välismaine dumpinghindadega toodang suretas väiketalud mõne aastaga. Ellu jäid vaid need talud kes suutsid aastaid kajumiga töötada. Tean talumeest kes talu toimimist finantseeris kõik need aastad metsamüügiga. Selle hind osutus kõrgeks sest nende aastatega laskis ta kujundlikult läbi lehma pea 100 hektarit palgimetsa. Selline kogus palgimettsa oleks võimaldanud sellel perel elada, õige majandamise korral, ainult metsast saadava tuluga tunduvalt rikkamalt.

kallis eesti rahvas,ja need kes loodavad elu missomaal jätkata-see puhas HR.NIILO valimisreklaam ,tulemas kohalikud valimised ja eks selle programmi õnnestumine on hüppelaud riigikokku,TIIT oli aus mees aga sai riigikogu leiba maitsta ja p....e keeraski mehe

:p

miks Misso valla omad inimesed ei taha kohapeal tööd teha ja panevad valla juhid olukorra ette, et vabad töökohad mujalt tulnud inimestega täidetud saaks? Ja ajakirjanikule ettepanek - ära vassi faktidega. Misso lasteaed on töötajatega komplekteeritud, sinna rohkem töölisi esialgu ei mahu. Ehk mõtles hr. reporter õpilaskodu, kuhu otsitakse kasvatajat.

Misso enda elanikud tevad kui jobu on Niilo...Ta ei maksa inimestele väärilist palkagi ju!!!!!

nii on ikka, kui keegi teeb midagi konkreetset, siis kritiseerijaid rohkem kui rubla eest, aga ise nood virisejad ka miskit ette ei võta. kahju.

Nõukogude ajal oli igas maakonnas (rajoonis) näidismajand, kus juurutati eesrindlikke kogemusi. See Misso värk kisub ka kuidagi sinna kanti (põhumajad, hotellid, motellid).

Sakslane ja Venelane tuleb siia elama.
Võru läheb müüki ja ka kõik muu selles toredas looduses.

Tea kas see kõik ikka õige on.

Misso vald on kahtlemata ainuke omavalitsus võrumaal kus muretsetakse selle pärast et elu vallas välja ei sureks. Tublid olete !