Kaubandus peegeldab masu taandumist

Tunglemine Võru kaubandusasutustes enne jõule ja aastavahetust näitab kõike muud kui kriisi. Pigem peegeldab see masu taandumist. Võib ju öelda, et Võru linnas tunglesid jõuluoste tegema tulnud Vene kodanikud või välismaalt pühadeks koju vanemate juurde tulnud lapsed või linnast jõuludeks maale tulnud pered. Võib-olla tulid aga põllupidajad arvele laekunud pindalatoetusi laiaks lööma. Põhjuseid võib olla mitmeid, aga see ei muuda tõsiasja, et inimesed ei mahtunud Võru poodidesse enam ära. Näiteks Võru esinduspoe Maksimarketi juures oli tunglemine nii suur ja parkla puupüsti täis, et poe külastamiseks tuli auto parkida Jüri tänava äärde lumehange. Kassajärjekorrad olid Maksimarketis nii pikad, et suur osa külastajatest keeras ukse peal otsa ringi. Suurem osa inimestest ootas järjekorras oma pool tundi siiski ära, sest Võru teistes poodides polnud olukord oluliselt parem.

Kaubanduse seis pühade ajal näitab kõike muud kui Võrumaa väljasuremist. Pigem vastupidi, välisel vaatlusel näib, et üha rohkem inimesi on enda jaoks Võrumaad avastamas. Kaubanduses valitsevat olukorda arvestades ehk ei olegi Navi küla ettevõtja Mart Timmi püstihull, kui FIEna mitu miljonit maksva uue kaubanduskeskuse Võru linna püsti pani. Igatahes on nüüd Katariina tänav ärganud uuele elule, seda veel enne, kui ajalooline allee lõplikult renoveeritud saab.

Võru linna edu taustal on kurb tõsiasi, et väiksemate külapoodide müük tammub paigal või on aasta-aastalt varasemast väiksem. Nii näiteks polnud midagi hõisata Antsla Tarbijate Ühistu poodidel ega ka Võrumaa staažikaima kaupmehe, 22 aastat poodi pidanud Arvo Tamme kauplustel. Selleks pole vaja isegi rahvaloendust korraldada, et näha, et kui väiksemates linnades veel elu käib, siis on Eestimaa äärealade külad välja surnud. Viimase loenduse andmetel on Võrumaal 55 sellist küla, mis olid paarkümmend aastat tagasi veel asustatud, aga kus nüüd ei ela mitte ühtegi hingelist või kuhu on elama jäänud ainult üks inimene.