Olukorras, kus Euroopa valmistub üle aegade suurimaks näljahädaks, peab ka Eesti selleks igaks juhuks valmis olema.

Mõned päevad tagasi levis Euroopas kulutulena uudis, et maailma suurim abiorganisatsioon Rahvusvaheline Punase Risti Komitee peab Euroopat nüüdseks kriisipiirkonnaks, kuna mõnedes Euroopa Liidu osades on häda väga suur. Miljonitel eurooplastel, kes olid seni suhteliselt heal järjel, on raskusi toidu lauale saamisega ja Euroopa peab olema valmis koguni Põhja-Aafrika stiilis rahvaülestõusudeks. Maailma suurim humanitaarabiorganisatsioon kavatseb koostada strateegia, mis peaks esimest korda viimaste aastakümnete jooksul aitama Lõuna-Euroopa Punasel Ristil tegelda suurte hädaolukordade ja konfliktidega ulatuslikul tasemel.

Lõuna-Euroopas on massiliselt töötuks jäänud inimeste olukord kõige hullem, ent koondamistelaine on jõudnud isegi Soome, kus abivajajate hulk iga päevaga suureneb. Erinevalt Eestist on soomlased märksa julgemad oma õiguste eest seisma ning nõudma abi ja toetusi. Päris nii karmide meetmeteni nagu Hispaanias, kus üks linnapea lihtsalt läks ja võttis hädaliste tarbeks poest toitu, pole Soomes veel mindud, aga asi sellest enam kaugel ei ole. Soomlastel on paarikümne aasta tagusest lama ajast olemas leivajärjekordade ehk niinimetatud leipäjono kogemus ja juba praegu seisavad iga päev tuhanded soomlased järjekorras, et omale saada kauplustest kõrvale pandud säilivusaja tähtajani jõudnud kaupa.

Õnneks on Eestis juba kõige hullem aeg möödas ja tööpuudus hakkab tasakesi vähenema, mistõttu väheneb ka abivajajate hulk. Samas jätkavad toiduainete hinnad maailmas tõusuteed, palgad ja pensionid ei suuda hinnatõusuga sammu pidada, mistõttu kasvab vaesuspiiril elavate inimeste hulk. Nende tarbeks on Võru linn planeerinud tänavuseks aastaks topeltkoguse Euroopa Liidu abi ehk ligi kümme tonni makarone, taimeõli ja mitmeviljahelbeid. Linnal on muidki võimalusi hädaliste abistamiseks. Raskustesse sattudes tuleb julgeda küsida, sest nagu öeldakse, häda ei anna häbeneda.