Mõniste valla mees Rein Kala nimetab end ise külapuusepaks. Puutööhobi sai ettevõtteks vormistatud mõned aastad tagasi, kui RMKs toimusid suured ümberkorraldused ja enamik metsnikest koondati. Esimese ehmatusega oli mees mõni aeg töötu, aga siis otsustas teha kannapöörde ja hakata ise endale tööandjaks.

Tegevusvaldkonna valik probleeme ei tekitanud, hobist sai lihtsalt igapäevane töö. Erialased oskused olid olemas, puudujäävad ettevõtlusteadmised sai omandatud töötukassa kursustel. Sealtkaudu tuli ka 70 000 krooni toetust uute masinate ostmiseks. Mõningad masinad olid endal küll juba olemas, aga need pärinesid nõukogude ajast ja olid nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenud. Kursustel sai ka raamatupidamistarkusi piisavalt kogutud ja sellegi töö teeb mees ise. Hilisemalt on ta paar korda käinud veel Võrumaa kutsehariduskeskuse korraldatud kursustel uuema aja viimistlemisoskuseid omandamas.   

Praeguseks on ettevõtlus Reinu jaoks kujunenud eluviisiks ning teisiti ei kujuta ta elu ja töötegemist enam ettegi. „Mulle meeldib olla oma tegemiste ja aja peremees,” rõhutab Rein. Samas tõdeb ta, et oma aja korraldamise võimalusega kaasneb ka oht tööd märksa pikemalt teha kui palgatöölisena. Tihtipeale venivadki tööpäevad 12 tunni pikkuseks, aga Reinu jaoks on väga oluline, et ta saab tööd teha temale sobival ajal ja temale sobivas tempos. Kui vaja, siis on puhkepäevad keset nädalat.