Kuigi elektriautost räägitakse kui raha- ja energiasäästjast, mingit säästu auto rahas ei anna, vaid kulutab märksa rohkem aega ning teda on Eesti oludes talvel raske pidada.

Eesti riigi poolt toetatava ELMO ehk elektromobiilsuse programmi kodulehel on väljas tekst, mis ütleb järgmist: „Elektriauto ülalpidamise kulu on oluliselt väiksem kui sisepõlemismootoriga auto kulu” ja „Elektriga sõitmine on märkimisväärselt odavam ning soodsam on ka auto regulaarne hooldus”.

Elektriauto hoolduse kohta on vara hinnanguid anda, aga mis igapäevast ülalpidamist puudutab, siis võib elektriautoga sõit tulla isegi kallim kui samaväärse bensiiniautoga. Kui võtta aluseks praegune kiirlaadimise hind viis eurot ja arvestada, et sellega saab normaaloludes sõita 50 km, siis teeb see 100 km „kütuse” maksumuseks kümme eurot. Sama väike bensiinimootoriga auto võtab 100 km peale kolm-neli liitrit bensiini. Bensiin maksab kõige kallimas, Statoili tanklas 1,365 eurot/liiter – kolm liitrit teeb seega kokku neli eurot. Nii võib öelda, et elektriautoga sõitmine pole mitte märkimisväärselt odavam, nagu ütleb maksumaksja kulul ülal peetav infoportaal, vaid kaks korda kallim.

Teine tegur, millega elektriautot pidades tuleb arvestada, on suur ajakulu. Väikse bensiiniauto 30-liitrise kütusepaagi täiega saab sõita ligemale 1000 km, elektriautot tuleb selle aja sees 20 korda laadida. Arvestades ühele kiirlaadimisele kuluvat 20-30 minutit, kulub 1000 km läbimiseks ainuüksi laadimise peale kümme tundi aega ehk üks tööpäev. Kui arvestada tööpäeva hinnaks keskmiselt 50 eurot, tuleb välja, et selle ajakulu eest, mis kulub elektriauto laadimisele, saaks bensiiniauto puhul osta terve paagitäie bensiini. Selline arvestus muudab tavaoludes elektriauto pidamise kui mitte mõttetuks, siis vähemalt väga palju aega ja vaeva nõudvaks tegevuseks. Elektriauto tasub end vaid siis ära ja annab mingi eelise, kui sellega sõita suvel väikseid otsi ning laadida öisel ajal kodus. Talvel maanteele minnes tuleb arvestada mitu korda suuremate kulutustega.