Räpina saun

2011. aasta märtsis valmis Räpinas saun, mida on seniajani aktiivselt kasutatud. Saun asub Räpina haigla juurdeehituse nullkorpusel. 250ruutmeetrises saunamajas on kolm sauna: kaks peresauna ja üks üldsaun. Ühe peresauna võimsus on 26 kilovatti ja sinna mahub 15 inimest, teise võimsus on 15 kilovatti ja seal saab korraga olla kuni kümme inimest. Üldsauna võimsus on 33 kilovatti. Leili annavad elektrikerised.

Lisaks saunaruumidele on saunamajas kõigile kasutajatele ka riietuskapid. Saun on avatud kolmapäeviti ettetellimisel, reedeti ja laupäeviti. Iga saunaline saab saunapäeval teenindajalt ehk saunanaiselt soovi korral kausi ning leiliruumis istumisaluse, mis on ühekordne ja paberist.
Poolteist tundi peresauna maksab kuus eurot, üldsaun üks euro ja 60 eurosenti. Räpina valla pensionär peab maksma kõigest ühe euro, laps 65 eurosenti.

„Kuna tegemist on vallasaunaga ja kui kulud ületavad tulud, kompenseerib vahe vald,” ütleb majandusjuhataja Tarmo Rämson.

Miks valmis täiesti uus saun? Ikka seepärast, et vana sauna, mis asub Võhandu tänaval Paisjärve lähedal, ei olnud enam võimalik kasutada. „Sai kasutada ainult tänu sellele, et terviseamet suhtus mõistvalt,” ütleb ASi Räpina Haigla juhatuse esimees Miia Sultsmann. „Kapitaalremont ei olnud ka mõttekas,” lisab Tarmo Rämson. Suhteliselt palju rahvast külastab sauna, seepärast oli uue ehitamine möödapääsmatu.

Eelkõige külastavad Räpina sauna need inimesed, kellel kodus sauna ei ole, või need, kes maksavad pigem väikse saunaskäigu hinna, selle asemel et kodus oma sauna paarile inimesele kütma hakata. Koos käib ka saunaklubi. Saun on avatud aasta läbi, mispärast kasutavad seda ka sportlased spordiürituste korral, Võhandu maratonist ja korvpalliturniirist osavõtjad jt.
Volikogu rahastas sauna projekteerimist ja ehitust. Oluline on veel see, et Räpina sauna saavad minna ka erivajadustega inimesed, kes seda ka teevad.

Räpina saun on kena ja puhas, selle sisekujundus soojates toonides. Sisekujunduse, täpsemalt värvid, plaadid, põrandakatted jms, aitas kujundada Räpina oma noor sisekujundaja Miina Kraav.

Antsla saun

Lisaks ühele värskeimale saunale Kagu-Eestis ehk Räpina saunale külastasime ka Antsla sauna, mis ehitati Antsla gümnaasiumi alla 1997. aastal. Antsla vana saun asub nurga peal kivimajas, mis maha müüdi ja mis on hetkel tühi.

Antsla vallavanem Tiit Tõnts ütleb, et sauna kulud aastas on umbes 600 eurot, piletitest saadakse 400 eurot, mispärast katab vald ühe kolmandiku. Kuna saun asub põhimõtteliselt gümnaasiumis, kasutavad seda suuresti õpilased pärast treeninguid. Lisaks õpilastele käivad saunas ka eakamad inimesed. Umbes 40-50 inimest käib saunas iga nädala lõpus.

Tavakülastajatele ongi Antsla saun avatud vaid nädalalõppudel, täpsemalt laupäeviti. Peresauna kui sellist ei ole. Pileti hind pensionärile on poolteist eurot ning täiskasvanule kaks eurot ja 30 eurosenti. Pisikesed lapsed saavad sauna tasuta.

Antsla saunas on elektrikeris. Remondi- ja hooldustööd on tehtud valla kulul. Viimane asi, mis saunas tehti, oli ustevahetus. „Remonditakse jooksvalt,” ütleb Tiit Tõnts.

Viimane remont tehti Antsla saunas 2011. aasta suvel, siis oli ka saun mõnda aega suletud.
Erinevalt Räpina saunast ei ole Antsla saunal ratastooliga inimestele juurdepääsu. „Meil ei ole ühtegi ratastooliga inimest,” tõdeb Tiit Tõnts rõõmuga.

Antsla sauna kasutavad enamjaolt ikka kohalikud inimesed, tullakse ka Vana-Antslast.
„Saun on kindlasti vajalik. Seda kasutatakse eriti aktiivselt treeningute ja võistluste ajal. Rahva seas tehti lehe kaudu küsitlus, kus selgus, et rahvas tahab sauna. 2000 euro pealt ei saa kokku hoida ja rikkaks saada ega areneda, sauna on vaja. Saun jääb Antslasse nii kauaks, kui vald näeb võimalust sauna hallata,” kommenteerib sauna vajadust Tiit Tõnts.