Viimasel ajal üle Eesti moodi läinud omavalitsuste ühinemisettepanekute tegemine on pigem populistlik reklaam kui tõsine ühinemisplaan, mistõttu võiks eelistada koostööd.

Ühinemisettepanekute taga võib näha ühinemise teemaga tegelenud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) meeleheitlikku katset oma kraavi läinud üritust päästa. Nii Antsla kui ka Misso vallas, kus Võrumaal on teistele ühinemisettepanekuid tehtud, on volikogus jäme ots IRLi käes.

Omavalitsuste ühendamine ehk niinimetatud haldusreform on olnud IRLi lemmikteema juba kümmekond aastat, alates toonase Isamaaliidu siseministri Tarmo Looduse ambitsioonikast plaanist, millele valitsuspartner Reformierakond vee peale tõmbas. Liitmiseks oli kümmekond aastat tagasi õige aeg, sest majandusel läks hästi ja riigil oleks olnud raha liitmisega seonduvaid kitsaskohti siluda. Nüüd, kus Eesti on käinud läbi viimaste aastakümnete kõige sügavamast kriisist ja riigil pole raha, et pakkuda rahvale nõuetekohasel tasemel teenuseid, võivad ühinemised kaasa tuua elanike veelgi väiksema kindlustatuse. Tädi Maali on tõsiselt hirmul, et ühinemiste ja haldusreformiga kaugeneb võim temast veelgi ja ta jääb oma metsakülla täiesti üksi. Riigil pole samas raha, et pidada üleval kohalikke konstaableid ja tegeleda varguste uurimisega, mistõttu võib ennustada, et pärast haldusreformi haaravad Eesti maapiirkondades võimu vargabanded.

Mida siis ette võtta? Nagu pakkus Urvaste vallavolikogu aseesimees Airi Hallik-Konnula, on ühinemise kõrval alternatiiviks koostöölepped. Samasugust lahendust pakkusid omavalitsused, kellega soovis ühineda Misso vald. Omavalitsuste omavaheline koostöö on haldusreformile üks võimalikke alternatiive ja võimaldab saavutada samasuguseid tulemusi. Näiteks teevad Urvaste ja Antsla vald juba praegu koostööd eri valdkondades. Urvaste kaalub koos nelja teise Võrumaa omavalitsusega väärteomenetleja palkamist, kes aitab politseinike puudusel tegeleda just varguste fikseerimisega. Keskvalitsus peaks pigem sellist koostööd soodustama.