SULESEPP • Raplamaal Vahastu raamatukogus helises telefon ja sealse rahva meeldivaks üllatuseks oli helistajaks teada-tuntud kirjamees Enn Vaino Võrumaalt. Oldi üsna ehmatanud ja keeletud. Raamatukogu töötaja, veidi helistajaga juttu rääkinud, sai üle oma esialgsest kohmetusest. Kirjanikuhärraga oli väga meeldiv vestelda, räägiti tema ilmunud ja peatselt ilmuvatest raamatutest. Nii saadi pisut aimu raamatute kirjutamise tagamaadest ja nende valmimisest. Põgusalt rääkis kirjanik oma esimesest raamatust „Raketigarnison”.

Enn Vaino kirjutatud teosed on paljude lugejate lemmikud. Kahju on vaid sellest, et raamatukogul on mitmed tema kirjutatud raamatud puudu. Ent rahval pole tema raamatud sellegipoolest lugemata jäänud, sest abiks on olnud raamatukogudevaheline laenutus.

Enn Vaino on raamatukogude olukorraga tuttav, aga mis kõige tähtsam – ta on tuttav elu endaga. Mida enamat soovidagi 73aastaselt mehelt, kes seisab kindlalt kahe jalaga maa peal ja kellel on läbi oma raamatute rahvale nii palju öelda?

Kirjaniku kodus elust rääkimas …

Sumpame Varstu lähistel lumes Punsa külas, kuni jõuame Rebase tallu. Eks algul oli tegemist, et kohale jõuda, kuigi kunagi külastasime Enn Vainot tema maal asuvas kodus. Talv muudab ümbrust vaata et tundmatuseni. Lõpuks oleme kohal, ilusa maamaja uks avaneb ja Enn Vaino isiklikult astub tulijaile vastu. Lävele jääb seisma tema naine Inge Vaino.