Läti Ape linna ja selle ümbrust ühendava Ape novadsi juht Astrida Harju räägib intervjuus, kuidas Apes pole inimestel tööd, mistõttu käiakse Eestis tööl. Intervjuu sai tehtud Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril Ape linna Eesti majas.

Mis on Ape jaoks olnud viimase aja olulisemad sündmused?

Astrida Harju: Meil olid käsil seitse eri projekti 2008.–2012. aastani. Neis projektides osalesid Eestist Rõuge, Varstu, Mõniste ja Võru vallad. Lisaks Est–Lat programmi kaudu ka Setomaa vallad Mikitamäe ja Misso. Viies projektis olime ise vedajad.

Mida need projektid endast kujutasid?

A. H.: Näiteks „Sportborderi” projekt, mille käigus said omale hokiväljaku nii Ape kui ka Rõuge. Samuti „Still Active’i” projekt, mis oli mõeldud üle 50aastastele inimestele, et õppida uusi elukutseid ja kus õppis ligi 200 inimest. Vanematele inimestele see meeldib, nad õpivad ja suhtlevad. Siis „Buy Local” projekt koos Setomaa valdadega, selle käigus loodi internetilehekülg, ettevõtjad said käia Šotimaal ja õppida, kuidas teha koostööd. Spordi vallas on korraldatud spordimänge ning kultuuri vallas ostetud muusikariistu ja rahvarõivaid.

Kuidas Apes praegu olukord on?

A. H.: Olukorraga pole rahul, kuna inimestel pole tööd. Näiteks käib Apest ligi 40 inimest Eestisse tööle, Mõniste valda – sealsesse ukse- ja aknatehasesse. Palk on hea ja maksavad selle pealt makse. Tänan eestlasi sellise võimaluse eest! Meil ei toeta riik neid ettevõtjaid, kes asuvad Riiast kaugemal.