Fiesta kui Hispaania elu koostisosa

EESTLANE VÄLISMAAL • Kui jutustada hispaanlaste kommetest, ei saa kuidagi mööda fiesta’dest (pidudest). Hispaanlastele meeldib pidutseda, seda nad ka oskavad. Igasuguseid pidupäevi, millest paljud on ka tööst vabad päevad, on Hispaanias hulgaliselt.

Katoliiklikud usupühad

Kuigi hiliskeskajal oli Hispaania kõige ägedam katoliiklik maa Euroopas oma inkvisitsiooni tuleriitadega, on tänapäevaks usust saanud pigem traditsioon. Pühade ajal on kirikud pungil, kuid tavapäevadel istub neis vaid 20-30 vanemat senjoorat, mõni mees hulka.

Olen küll katoliku kombe järgi ristitud, kuid vanemas eas arvan, et india filosoofil Oshol oli õigus, kui ta lausus, et maailma hädades on suuresti süüdi kolm „P”-d – preestrid, pankurid ja poliitikud, kes rahvast suuremal või vähemal määral rõhuvad ning lollitavad. Sel põhjusel ei pea end enam tõsiusklikuks ega hakka ka selles jutus üksikute usupühade religioosset tagapõhja lahti seletama.
Siiski – katoliiklikud pühad on võrreldes askeetlike luterlastega tunduvalt lõbusamad ja suurejoonelisemad, pakuvad pealtvaatajaile vaatemängu ja osavõtjaile naudingut. Olime kord jõulude ajal kirikus: missat pidav preester viskas nalja, kirikulaule saadeti lõbusalt hääleka tamburiinide, kitarride ja kastanjettide ansambli saatel.