KÜSIMUS–VASTUS • Käesoleva aasta oktoobri lõpus avaneb Euroopa Liidu raviturg. Sellega seoses saab alguse patsientide vaba liikumine Euroopa Liidu haiglate vahel, mis toob endaga kaasa olulised muutused Eesti haiglate tegevuses. Esiteks saavad kõik välismaalased võimaluse lasta end ravida Eesti haiglates oma riigi haigekassa hinnakirja järgi, mis tähendab, et Eesti haiglad saavad juurde hulgaliselt välismaiseid patsiente.

Eesti oma patsientide jaoks asi nii roosiline ei ole, sest Eesti haigekassa hinnakirja järgi jääb Lääne-Euroopas arstiabi ostmiseks rahast puudu. Näiteks maksavad Eestis operatsioonid vaid kolmandiku Rootsi hindadest, mistõttu hakkavad sealsed haigekassad saatma patsiente Eestisse ja siinsete patsientide jaoks võivad ravijärjekorrad pikeneda. Selle eest on hoiatanud doktor Andrei Sõritsa, kelle väitel on Eestis juba praegu puudu meditsiinilisest personalist, mistõttu hakkavad raha maksvad välismaalased ummistama Eesti ravisüsteemi. Sügisest käivituva süsteemi järgi saavad patsiendid end põlve- ja puusaliigese operatsioonide puhul nii-öelda ette osta, mis tähendab, et vähemkindlustatud patsientide jaoks pikenevad järjekorrad veelgi.

Kuivõrd teema puudutab paljusid inimesi, küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt arvamust ravituru avanemise kohta. Küsimused olid järgmised:

1. Alates oktoobri lõpust avaneb Euroopa Liidu raviturg ja patsiendid saavad võimaluse end ravida mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Kuidas mõjutab see Eesti raviturgu: kas patsiente tuleb Eestisse juurde või jääb vähemaks?

2. Millised on teie kokkupuuted raviga välismaal, kas olete seda kasutanud või plaanite kasutada? Kas teil elab välismaal tuttavaid, kes on käinud ravil Eestis?

3. Kuidas mõjutab Euroopa ravituru avanemine Lõuna-Eesti haiglate olukorda? Kas see tähendab, et Põlva, Valga ja Võru haiglad jäävad edasi tegutsema nagu seni?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond):

Ravituru avanemine on Eestile suur väljakutse ja võimalus ning sellest on võimalik ainult võita. Meil on väga kõrgel tasemel ja efektiivne meditsiinisüsteem, kvalifitseeritud arstid ning moodne tehnika. Rohkem patsiente lubab arendada paremat teenust ka meie omadele abivajajatele.

Ravituru avanemisest on võita ka Lõuna-Eesti haiglatel. Eriti Valga haiglal, mille teenuseid kasutab juba praegu palju lätlasi.

Mul endal kokkupuuted raviga välismaal puuduvad ja ei plaani seda võimalust kasutada ka edaspidi.

Heimar Lenk (Keskerakond):

1. Kindlasti toob see patsiente Eestisse juurde, sest eurooplastele, kelle palk on eestlase omaga võrreldes kolm-neli korda suurem, on meie ravihinnad hästi vastuvõetavad. Kuigi sotsiaalministeerium väidab vastupidist, aga selle maja arvamust ei saa juba ammu uskuda, tähendavad välismaised patsiendid meie haigete jaoks järjekordade pikenemist.

20. juulil helistasin läbi Tallinna suuremad haiglad ja kuulsin, et silmaarsti juurde saab tasuta numbri alles novembrikuuks. Välismaiste abivajajate juurde tulekul oleks see järjekord kindlasti veelgi pikem. Soomlased tuleksid lausa hordidena meie hambaarstide juurde, sest neile hüvitab Soome haigekassa suure osa ka hambaravikuludest, mida meil ei tehta.

2. Välismaal ravil pole ma käinud. Kui oleks naaberriigi Venemaaga vastastikune leping, siis külastaks eesti patsiendid kindlasti sealseid arste, sest venelaste hinnad on hoopis madalamad ning nende hüpnoosiravi ja rahvameditsiin on väga kõrgel tasemel.

3. Valus öelda, kuid minu arvates jäävad tulevikus Võru, Valga ja Põlva haiglad suures osas hooldusravikeskusteks, kuhu võetakse eriti meelsasti vastu välismaiseid patsiente, kelle maksuvõime on kohalike omast kuni viis korda kõrgem. Viimased teated Võru ehk Lõuna-Eesti haigla kohta on ju ärevusttekitavad. Selge, et samal kujul see haigla ei jätka, sest Eesti haigekassa süsteem neid suuri maju ja ravi nende sees rahastada ei suuda. Mulle tundub, et Eestist võib tulevikus saada Euroopa vanadekodu, sest siinne puhas loodus, madala palgaga leppiv teeninduspersonal ja nõukogudeaegsed võimsad haiglakompleksid sobiksid tasuliseks hooldusteenuse pakkumiseks ideaalselt. Päris haiglates jääks alles vaid Tallinna ja Tartu suured haiglad, kuhu veetakse haigeid kokku kogu Eestist. Kohtadele jääks, nagu kunagi Eestis olidki, vaid velskri või halastajaõdede vastuvõtukabinetid. Eestlastele ei ole soovitav enam haigeks jääda!     

Rein Randver (SDE):

Euroopa Liidu direktiivi rakendamiseni oli aega kolm aastat ja alates 25. oktoobrist peaks see toimima. Nimelt võivad patsiendid ise valida tervishoiuteenust osutavat riiki. Mis alusel inimesed otsuseid teevad, jäägu igaühe teada! Arvan, et tööd tervishoiu vallas tuleb Eestis juurde. Valga haigla on juba praegu üks suuremaid tervishoiuteenuste eksportijaid Eestis. Paljud lätlased soovivad saada abi Valga haiglast. Direktiivi jõustumine annab paremad võimalused koostööks naabritega. Samasugused tegevused on ka Võrus ja Põlvas. Mina ravil välismaal käinud ei ole.

Eestis tuleks kõigepealt teha otsused, et inimesed saaksid ka riigisiseselt valida tohtrit ja raviasutust.

Priit Sibul (IRL):

Viimasel ajal on meedias püütud ravituru avanemisega seonduvat analüüsida ja prognoosida. Mina loodan väga, et meie madalamad hinnad raviteenuste turul ja arstide hea kvaliteet ning suhtumine toob siia uusi patsiente. Eesti ravituru suurim probleem ja valusaim konnasilm on turu väiksus ning sellest tulenev raha puudus. Peab lootma, et turu avanemine toob sellele vähemalt osaliselt leevendust. Arvestades demograafilist seisu ja sellest tulenevalt järjest kahanevat ravikindlustusmaksu tasujate hulka ning kasvavat survet ravikuludele on tagumine aeg ka olemasolevat süsteemi jätkusuutlikumaks muuta. Üks minu meelest pikas vaates toimiv lahendus oleks osa praegusest ravikindlustusmaksust personaliseerida ehk tekitada inimesele niinimetatud isiklik ravikindlustuskonto. See muudaks süsteemi kestlikumaks ja kindlasti patsiendikesksemaks ning muudaks inimeste hoiakuid ja suhtumist oma tervisesse.

Minu teada ei ole hetkel kellelgi plaanis olemasolevat haiglavõrku muuta. Maakonnakeskuste haiglate tulevik sõltub meie süsteemist, rahast ja patsientide arvust.

Urmas Klaas (Reformierakond):

1. Euroopa Liidu meditsiiniteenuste turu avamine konkurentsile on väga mõistlik samm. Eesti on väikese rahvaarvuga maa ja paratamatult ei pruugi meie tohtritel olla piisavalt kogemust mõne harvaesineva haiguse ravimisel. Sellisel juhul on patsientide vaba liikumine kindlasti patsientide huvides, et saada lisakonsulteerimist ja vajadusel ka ravi. Raske on uskuda, et Eestis patsiente vähemaks jääb. Juurde tuleb neid kindlasti, sest meie meditsiinisüsteem on tugev ja heal tasemel. Ilmselt tuleb patsiente juurde just Tallinna (transpordiühendus on parem) ja Tartu haiglatele.

2. Ravi välismaal ei ole vaja läinud ja kogemust sellel alal ei ole. Küll on mul mitmeid sõpru välismaal, kes töötavad arstina ning kellele olen näidanud Eesti haiglaid ja tutvustanud meie meditsiinisüsteemi. Nad on olnud üllatunud meie kõrgest tasemest ja nende mõistes lühikestest ravijärjekordadest.

3. Kõige suurem on mõju ilmselt Valga haiglale, kus hakkab käima veelgi rohkem Läti patsiente. Võru ja Põlva haigla võidavad senisest rohkem endale patsiente Venemaalt, mis jääb Euroopa Liidust ja selle raviturust välja. Vene patsientidele peaks Põlva ja Võru haiglat rohkem teadvustama. Sünnitamas siin juba käiakse, vaja oleks ka teisi teenuseid pakkuda.

Tarmo Tamm (Keskerakond):

Raske on seda prognoosida, aga kindlasti ootavad selles sektoris ees suured muudatused. Ise loodan, et meile hakkab tulema rohkem patsiente teistest riikidest, sest me ei pea häbenema Eesti meditsiini taseme üle. Spordimeditsiin on üks valdkond, kus meie peaksime konkurentsivõimelised olema.

Suurem raha hulk võiks luua eelduse, et arstid ja meditsiinitöötajad ei pea tulevikus palga pärast riigist lahkuma. Samas on juba prognoositud, et mõned miljonid haigekassa raha hakkab liikuma teistesse riikidesse, kuhu meie inimesed ravile suunduvad. Põhiline põhjus on meie pikad ravijärjekorrad, sest haigekassa ei sõlmi vajalikul määral lepinguid.

Selge on see, et kes on rikkam ja kellel on omal raha, saab ravijärjekorras ettepoole ning haigekassa maksab selle arve hiljem kinni. Vaesemal inimesel ravi kättesaadavus aga kindlasti halveneb, sest temal pole raha, et välismaale ravile sõita või ravi oma raha eest osta.

Ise pole välismaal ravil olnud ja ei tea ka ühtegi välismaal elavat tuttavat, kes oleks Eestis ravil käinud.

Valga võib avanevast raviturust isegi võita, sest Läti inimesi on neil küll võimalik ravile meelitada. Võru ja Põlva haigla olukorda see avanev raviturg vaevalt mõjutab, sest kui välismaalt tullakse Eestisse ravile, siis kindlasti suurtesse keskustesse. Põlva ja Võru peaksid rohkem tegelema Venemaa turuga, sest sünnitamas käijate arv aasta-aastalt kasvab ning see näitab meie meditsiini usaldusväärsust.

Ülo Tulik (IRL):

1. Euroopa Liidu ravituru avanemisel on kaks külge. Esiteks on Eesti inimestel võimalik saada Euroopa Liidus piiriüleselt raviteenust selliselt, et haigekassa katab kulud samas mahus mis Eestiski. See on igati positiivne, kuna oluliselt avarduvad Eesti inimeste ravivõimalused ja ühtlasi paraneb saadava ravi kvaliteet. Teine külg seisneb selles, et suure tõenäosusega toob turu avanemine Eesti meditsiinisüsteemi lisaraha juurde, kuna Eesti ravihinnad on Euroopa Liidu keskmisest madalamad ja seega on oodata siia patsiente ka mujalt Euroopast.

2. Ise ei ole välismaal ravi vajanud ja seetõttu kogemus puudub, aga tuttavatel on seda ette tulnud ning üldjuhul on nad rahule jäänud ja samas ka tunnistanud, et meie oma arstiabi üle võib küll kurta, aga see on täiesti konkurentsivõimeline ning mitte halvem kui teistes liikmesriikides.

3. Ravimituru avanemine ei põhjusta Põlva, Valga ja Võru haigla sulgemist. Pigem usun, et nad saavad kliente juurde, kuna Eesti ravimihinnad on madalamad. Nii Valga kui ka Võru haigla saavad suure tõenäosusega tulevikus rohkem kliente eelkõige Läti Vabariigist, mis on igati tervitatav.

Kalvi Kõva (SDE):

1. On väga raske ette hinnata, milline saab patsientide liikuvus olema. Selles küsimuses pakuvad ka meditsiini vallas asjatundjad välja erinevaid prognoose. Mina ei tahaks uskuda, et patsiente vähemaks jääb, pigem on tendents vastupidine. Ent väga tõsiselt tasub võtta Eesti Haiglate Liidu juhi Urmas Sule hoiatust, et ravituru avanedes võivad tervishoiuteenused muutuda vähekindlustatud inimeste jaoks raskesti kättesaadavaks. See oleks küll lubamatu. Seega tuleb arengutel hoolega silma peal hoida ja vajadusel leida patsientide huvidest lähtuvad lahendused.

2. Õnneks puuduvad mul igasugused kokkupuuted raviga välismaal.

3. Tahaksin väga loota, et Euroopa ravituru avanemine Lõuna-Eesti haiglaid kuidagi negatiivselt ei mõjuta.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.

Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.

Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.