Menu

.      

Liiklus-, tule-, vee- ja tööõnnetused nõudsid Eestis mullu 148 inimelu

  • Kirjutas BNS

Liiklus-, tule-, vee- ja tööõnnetused nõudsid Eestis mullu 148 inimelu, seega oli üks vähima ohvrite arvuga aastaid viimasel ajal, kirjutab Postimees. 

Näiteks 2018. aastal kaotas liikluses, tulekahjudes, veeja tööõnnetustes elu 171 inimest ehk 23 inimest enam. 2019. aastal vähenes märgatavalt nii liiklus-, tule- kui ka uppumissurmade arv, seejuures eriti silmatorkav oli olukorra paranemine liikluses, kus surma sai 14 inimest vähem kui aasta varem. Ainsana kasvas tööõnnetustes hukkunute arv – eelmisel aastal sattus tööd tehes surmaga lõppenud õnnetustesse neli inimest rohkem kui 2018. aastal.

Kuna aasta on alles alanud, on ametkondadel olemas küll esialgne õnnetussurmade arv, kuid põhjalikumaks analüüsiks polnud veel valmis ei politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ega tööinspektsioon.

Ka ei pruugi esialgsed arvud eelmise aasta kohta olla lõplikud, sest suure osa õnnetussurmade põhjuste uurimine alles käib. Näiteks liiklusõnnetuses hukkunuks loetakse seaduse järgi inimest, kes hukkus sündmuskohal või 30 päeva jooksul pärast õnnetust.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristjan Lukk ütles, et politsei on valmis eelmise aasta arve tõlgendama jaanuari jooksul ning traditsiooniliselt kutsutakse selleks kokku pressikonverents. liikluses ka juuni ja august, kui surma sai seitse inimest, ning november kuue hukkunuga. Kokku juhtus mullu 1386 inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1701 inimest, 2018. aastal aga 1474 inimvigastatuga liiklusõnnetust, milles sai viga 1386 inimest.

Jalakäijaid hukkus mullu 13, 2018. aastal 12, 2017. aastal üheksa, 2016. aastal 22 ning 2015. aastal 24. Enim traagilisi õnnetusi oli mullu ja tunamullu Harjumaal, kus elab kõige rohkem inimesi ning kus liiklus on kõige tihedam.

Kuigi 53 hukkunut on palju ja ideaalis võiks liikluses surmasaanute arv olla ümmargu ne null, on viimastel aastatel toimunud siiski kindel pööre paremuse poole. 2010 oli esimene aasta enam kui poole sajandi järel, kui liikluses hukkunute arv jäi alla saja. Sel aastal sai liiklusõnnetustes surma 79 inimest. Esimest korda tõusis Eestis liiklussurmade arv üle saja 1947. aastal ja püsis sellisena tervelt 2009. aastani. Viimase 70 aasta kõige mustem aasta liikluses oli 1991, kui liiklusõnnetustes kaotas elu 491 inimest.

Ka päästeameti kommunikatsiooninõunik Berit-Helena Lamp ütles, et eelmise aasta andmete analüüs alles käib ja järeldusi saab teha jaanuari keskel. Päästeametis detsembri tulekahjude menetlemine alles kestab ja lahkamistulemusi mõnel juhul veel pole. Nende andmete puudumine mõjutab aga kõiki statistilisi näitajaid, nagu tulekahju tekkepõhjused, andurite olemasolu või puudumine ning hukkunu võimalik joove. Detsember oli tuleõnnetuste poolest eriti ränk.

Kui terve aasta jooksul kaotas tulekahjudes elu 44 inimest, siis detsembris oli tulesurmasid 12 ehk üle veerandi kogu aasta jooksul hukkunutest. Kurvale statistikale avaldas mõju viimaste aastate üks traagilisemaid tulekahjusid – 11. detsembril hukkus Tartus elumaja põlengus viieliikmeline perekond.

Veeõnnetustes kaotas eelmise aasta jooksul elu 36 inimest, mida on tunamullusest seitsme võrra vähem. Nagu ikka, oli ka sellel aastal enim hukkunuid just suvekuudel, kui inimesed kipuvad purjuspäi ujuma minema. Eelmise aasta ohvriterohkeim kuu oli juuli, kui uppus üheksa inimest. Uppunute arvu vähenemisele võis mullu mõju avaldada eelmisest jahedam suvi.

Tööinspektsiooni pressiesindaja Kristel Abel nentis samuti, et amet ei ole jaanuari esimestel päevadel valmis eelmise aasta arve põhjalikult kommenteerima. Kui 2018. aastal kaotas tööõnnetustes elu 11 inimest, siis eelmisel aastal 15. Samas ei tasu siit välja lugeda ohtlikku trendi, kuna tööõnnetustes hukkunute arv on aastate kaupa palju kõikunud.

Kuna hukkunute koguarv on muude õnnetuste kõrval väike, piisab mõnest juhtumist, et statistiline kõver tõusule pööraks. Esialgsed andmed näitavad, et kuigi surmaga lõppenud tööõnnetusi oli mullu rohkem, on tööõnnetuste koguarv vähenenud. Novembriks oli registreeritud koguni ligi kolmandiku võrra vähem tööõnnetusi kui aasta varem.

Tegevusalade järgi oli kõige ohtlikum töötada metallitoodete, masinate ja elektriseadmete tootmises. Järgnesid ehitus ja kaubandus. Tööõnnetusi juhtub seal, kus on palju inimesi ja ehitamist. Nii oli eelmisel aastal tööõnnetusterohkeim piirkond Harjumaa, järgnesid Tartumaa ja Lääne-Virumaa.

20 PÄEVA ENIMLOETUD