. 
Statistikaameti andmetel peeti 2015. aasta septembri lõpu seisuga Eestis 334 800 kodusiga, aastaga on sigade arv vähenenud 43 700 ehk 11,3% võrra. Sigade arv langes järsult pärast sigade Aafrika katku jõudmist farmidesse.
„Kuigi seakasvatuse peamised probleemid ja väljakutsed on seotud sigade Aafrika katku jõudmisega Eesti metsadesse ja farmidesse ning sellega seoses muutunud turuolukorra ja kauplemispiirangutega, siis Eesti sealihaturgu on oluliselt mõjutanud ka 2012. aasta alguses Venemaa poolt kehtestatud elussigade sisseveokeeld, meie sealiha impordi keelustamine 2014. aasta alguses ning sama aasta augustis kehtestatud embargo Euroopa Liidu põllumajandustoodetele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
AS HKScan Estonia juhatuse esimehe Teet Soormi hinnangul vähendasid Eesti seakasvatajad mullu põhikarja emiste arvu ca kolmandiku võrra, mistõttu on vähenenud ka põrsaste sündivus. Käesoleva aasta esimese poolaasta lõpuks langeb seetõttu sigade arv Eestis ca 250 000 seani, mida on 100 000 sea võrra vähem Eesti jaoks normaalsest jätkusuutlikust tasemest. Tema sõnul jäi mullu sealiha tootmine tarbimisele 5% alla, kuid see on alles languse algus ning käesolevaks aastaks prognoosib Soorm sealihaga isevarustatust juba 85% tasemel.
Eesti Konjunktuuriinstituut tõdeb Lihafoorumiks koostatud ülevaates, et 2015. aastal oli sigade keskmine kokkuostuhind Euroopa Liidus 12% madalam viimase viie aasta keskmisest. Kuigi sööda hind oli soodne, ei katnud liha hinnad alati kasvatajate poolt sealiha tootmiseks tehtud kulutusi. Sealiha tootmine EL-s kasvab prognooside kohaselt siiski 2015. aastal 2,7% ning 2016. aastal 0,5%.
Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt möödunud aasta novembris läbiviidud uuringu kohaselt on enamus küsitletud Eesti seakasvatajatest seda meelt, et seakasvatussektor vajab strateegiat, millest saaksid juhinduda nii seakasvatajad kui toiduainete töötlejad, söödatööstus ja teised seotud ettevõtjad ning poliitikud ja ametnikud. Kodumaise sealiha kasutamise kõrge määr Eesti toiduainetööstuses võiks olla seakasvatajate arvates olulisim strateegia eesmärk. Strateegia koostamisega on möödunud aastal ka alustatud.
• Romelina kohvikusse sõidetakse seljankat sööma ka Moskvast •
EUROOPA PIIRIL • Kus lõpeb Euroopa? Õigeks võiks lugeda, et lõpeb Võrumaal Misso vallas Lüta, Määsi või Hindsa külas. Boonuspunkte annaks teadmine, et Euroopa Liidu viimasteks kohvikuteks Eesti riigi pikima maantee ääres on Piiri ja Romelina kohvik, mis asuvad Tallinnast peaaegu kolmesaja kilomeetri kaugusel.
Moskvast Romelina kohvikusse seljankat sööma
Romelina kohviku avamisest ei ole möödunud veel kahte aastatki, kuid inimesed lähemalt ja kaugemalt on selle koha avastanud.„Liiklusvoog on muutunud suunaga Venemaa poole ja seda tingib rubla kurss. Sealtpoolt tulijad paistavad silma aga väga uhkete autodega,” võrdleb varajasemat ja praegust aega kohviku üks omanikest Ainar Mõrd. „Õnneks liigub siinkankandis palju tolli-, piiri- ja politseitöötajaid, ehitajaid, läbisõitjaid, mis võimaldab kohvikut ka talvel õhtul kella kaheksani lahti hoida.”
Lehekülg 1302 / 1383
