. 
• Võru maavalitsuses aastaid ette valmistatud tööstusalade projekt on maavanem Andres Kõivu sõnade kohaselt seiskumise ohus. Uute töökohtade rajamist ja piirkonna arengut ergutav projekt on tema sõnul jäänud takerduma majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse •
Möödunud nädalal Võrus toimunud Kagu-Eesti tegevuskava seirenõupidamisel selgus Kõivu sõnul, et ministeerium ei ole aasta jooksul leidnud aega, et mõelda kaasa Võru tööstusalade projektile või teha vajalikke otsuseid selle elluviimiseks.
„Ma ei näe teisi alternatiive, kuidas inimesi Võrru tuua ning neid siin hoida kui töökohtade loomine,” lausus Kõiv. Inimesed liiguvad tema sõnul praegu töökohtade järgi, paljud on valmis Võrus elama, sest siin on suurepärane elukeskkond ning tugi-taristu koolide, lasteaedade ja muude võimaluste näol olemas. „Kui me praegu ei sekku, peame edaspidi rinda pistma hoopis sotsiaal- ja julgeolekuprobleemidega. Need lahendused on hoopis kulukamad,” lisas Kõiv.
Uute töökohtade loomisele suunatud Võrumaa tööstusalade projekt tugineb riiklikul Kagu-Eesti tegevuskaval. Nelja tööstusala – Võrusoo, Võrukivi, Vastseliina ja Rõuge – osalist väljaehitamist plaanitakse rahastada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, mille esimene taotlusvoor korraldatakse sel kevadel.
Eestis on aastas kuni kümmekond teadmata kadumise juhtumit, mille lahendamisel oleks vaja kasutada maksimaalseid menetlustoiminguid, kuid seadus ei anna võimalust kriminaaluurimise algatamiseks. Sihtasutus Kadunud juhtis probleemile tähelepanu riigikogu õiguskomisjonis, kuhu olid kutsutud ka politsei, prokuratuuri ja justiitsministeeriumi esindajad.
Õiguskomisjon ootab nüüd ettepanekuid kirjalikul kujul.
Kaduma läinud inimeste otsimisega tegeleva sihtasutuse Kadunud juht Aare Rüütel selgitas, et kui kurjategijal õnnestub otseselt kuriteole viitavad jäljed peita, siis inimese teadmata kadunuks jäämisel kriminaalasja algatamiseks alus puudub. „Sellisel juhul peaks menetleja sügavamalt arvestama kadumisjuhtumi ümber olevat infot nagu kadunud inimese varasem käitumisprofiil, temaga viimati suhelnud isikute jutustustes esinevad vastuolud, sündmuskoha vaatlused elukohast ja viimasest viibimiskohast, maastikuotsingu tulemused, videosalvestised, ning hindama kõike seda kogumis, vaadeldes seda kriminaalmenetluse alusesse puutuvana. Väidan, et seda loetelu kriminaalmenetluse algatamise alusena praegu kadumisjuhtumi puhul menetleja ei hinda,” rääkis Rüütel.
Sihtasutuse juhi sõnul puudub menetlejatel praegu julgus otsustada, et osad kadumisjuhtumid langevad pigem peitkuritegude ja raskete isikuvastaste kuritegude kui et ebaloogilises kohas õnnetusjuhtumi tagajärjel hukkumise valdkonda.
„Vajadus aastas kuni kümne kadumisjuhtumi põhjalikumaks uurimiseks on reaalselt olemas. Isegi kui nende juhtumite uurimisel selguks ainult üks kuriteoepisood, siis kurjategija, kelle tegevust ja olemasolu menetlejad praegu maksimaalsete vahenditega ei uuri, on üks ohtlikemaid meie ühiskonnas,” ütles Rüütel. „Me räägime sel juhul raskest isikuvastasest kuriteost, kus kurjategija võtab teiselt inimeselt tema tahte vastaselt vabaduse, millele järgneb kas inimkaubandus või tapmine koos kuriteojälgede peitmisega.”
Ühe lahendusena võiks juba praegu hakata kadumisjuhtumite menetluses praktiseerima olemasoleva haldusmenetluse asemel kriminaalmenetlust, et ka praktilise kogemuse kaudu saaks hinnata kriminaalmenetluse seaduse muudatuse vajadust. Teise võimalusena võib kaaluda uue niinimetatud kadunud inimese otsimise seaduse loomise vajadust.
SA Kadunud eesmärk on olla kadumisjuhtumite lahendamisel abiks teadmata kadunud inimese lähedastele ja politseile.
Kontakt: sihtasutus Kadunud, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., telefon 661 6776, www.kadunud.ee
Lehekülg 1303 / 1383
