Keskkonnaministeerium meenutab koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (s.h aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada vastavaid konteinereid ja jäätmejaamu.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on jäätmepõletuse teema päevakorral aastaringi, kuid kevadeti eriti teravalt. „Nii tuba kui aeda koristades leiavad inimesed sageli suuremaid esemeid, näiteks (aia)mööblit, riideid ning ka autorehve, millest tahetakse vabaneda. Tihti tehakse seda kahjuks neid kodus põletades. Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paberi- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakendi tagastuspunkti, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Vanu mööbliesemeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid ning ka rehve saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.

Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta. „Koduses lõkkes toimub mittetäielik põlemine ehk Iru elektrijaama jäätmepõletusega pole see isegi ligilähedaselt võrreldav. Selle mittetäieliku põlemisega tekib suitsugaasides mürkainete kokteil, mistõttu ei tohi kevadise koristuse käigus tekkinud jäätmeid lõkkesse panna,“ ütles Eek.

Eelmisel kevadel korraldas Eesti Keskkonnauuringute Keskus (KUK) puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid on olmejäätmeid põletades oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Dioksiinide tase jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see sõltub otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpide põletamisel võivad vahed olla suisa tuhandetes kordades.

KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Prügilõkke tagajärjel halvenenud õhukvaliteet mõjub inimese tervisele väga kahjustavalt. Maailma Terviseorganisatsiooni uuringud näitavad, et vähendades tahkete osakeste (PM10) põhjustatud saastet 70-lt mikrogrammilt 20-le mikrogrammile kuupmeetri kohta, saab vähendada õhukvaliteediga seotud surmade arvu umbes 15 protsenti.

2015. aasta aprillikuus tehtud katsest saab videot vaadata siit lingilt (https://goo.gl/tRH3fE).

Kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass lõpetas sel aastal suitsuvabana 768 klassi ehk 84 protsenti kõikidest alustanud klassidest.

Oktoobris 2015 liitus Tervise Arengu Instituudi korraldatava ennetusprogrammiga 911 põhikooliklassi kokku 209 koolist. Alustanud õpilaste arv oli 15 395. Instituudi spetsialist Minni Saapari sõnul on see väga hea tulemus. „Kuigi tänavu oli programm esimest korda suunatud ainult 4.-9. klassidele, osales selles rohkem klasse ja õpilasi kui varasemalt, mil programmis olid ka gümnaasiumiklassid“.

Ka edukalt lõpetanute protsent on jäänud sama kõrgeks – eelmisel aastal jäi suitsupriiks samuti 84 protsenti alustanud klassidest.

Kõige enam ennetusprogrammis osalejaid oli 5.–7. klasside hulgas, keda oli kokku 69 protsenti osalejatest.

Ennetusprogrammi edukalt läbinud klasside vahel loosis Tervise Arengu Instituut välja 18 rahalist preemiat väärtuses 270 eurot ning sel aastal esmakordselt ka viis lisapreemiat samas väärtuses. Preemiat saab iga klass kasutada ühise matka, ekskursiooni, muuseumikülastuse või muu toreda ettevõtmise läbiviimiseks.

Auhinna võitnud klassid maakondade/linnade kaupa:
Tallinn – Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 7.b klass
Harju maakond – Jüri Gümnaasiumi 5.a klass
Tartu linn – Tartu Tamme Kooli 6.a klass
Tartu maakond – Rõngu Keskkooli 6. klass
Narva – Narva Soldino Gümnaasiumi 5.c klass
Ida-Viru maakond – Aseri Kooli 4.a klass
Järva maakond – Paide Gümnaasiumi 8.b klass
Hiiu maakond – Emmaste Põhikooli 9. klass
Pärnu maakond – Raeküla Kooli 6.b klass
Põlva maakond – Kauksi Põhikooli 4. klass
Saare maakond – Kuressaare Gümnaasiumi 6.c klass
Lääne-Viru maakond – Tapa Vene Põhikooli (alustas Tapa Vene Gümnaasiumi nime all) 5.a klass
Jõgeva maakond – Kiigemetsa Kooli 5. klass
Viljandi maakond – Kesklinna Kooli 5.c klass
Rapla maakond – Kivi-Vigala Põhikooli 7. klass
Võru maakond – Võru Kreutzwaldi Kooli 5.d klass
Lääne maakond – Haapsalu Nikolai Kooli 9. klass
Valga maakond – Riidaja Põhikooli 5.+6. klass

Eestis viidi ennetusprogrammi läbi 14. korda. Ennetusprogramm sai 1989. aastal alguse Soomest.