Menu

Kodu kindlustamisel lähtu enda vajadusest ja varast

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

FOTO: pixabay

Kodukindlustuse sõlmimist peab alustama küsimusest: miks soovin oma kodu kindlustada? Oleme kuulnud erinevaid põhjuseid -  kodulaenu andnud pank nõuab või tuttava kodus juhtus kahju, aga kindlustust polnud. Kõige õigem vastus on aga lihtne - kindlustuslepingu sõlmimisel peaks alati lähtuma enda vara iseloomust ja isiklikust vajadusest. 

Kindlustuslepingut sõlmides ostab inimene lubaduse tema varaga juhtunud kahju hüvitamiseks. Lubadust ei saa käega katsuda, aga see pannakse alati kirja lepingu tingimustesse. Lepingu sõlmimisel tuleb kõik üksikasjad hoolega läbi mõelda – millisele varale ja milliste juhtumite korral kindlustuskaitset on vaja. 

Sama oluline, kui leida vastus küsimusele „miks“, on välja mõelda, mida kindlustama peaks. Kodu ei ole ainult majakarp, vaid ka sinna juurde kuuluvad asjad ehk kodune vara. Tihtipeale saavadki õnnetuste – vargus, tulekahju, veeavarii läbi kannatada just kodu juurde kuuluvad ja kodutunde loovad esemed nagu mööbel, vaibad, pildid, raamatud, suveniirid ja muu selline. Samuti tuleb mõelda kõrvalhoonetele ja rajatistele, mis elamu juurde kuuluvad. Parima kaitse tagab kahtlemata kindlustuslahendus, mis kaitseb kodu tervikuna.

Hiljutine Salvas registreeritud kodukindlustuse juhtum puudutas vargust, mille käigus olid kurikaelad kodust ära viinud kõik väärtuslikud asjad alates telerist kuni eheteni ning lisaks maha monteerinud ka kraanikausi. Kodu oli omanikul küll erinevate riskide vastu kindlustatud, kuid kahjuks mitte sealsed asjad. 

Kodukindlustuse sõlmimisel on kaks võimalust: kindlustada kodu valikriskide või koguriskikindlustusega. Valikriskide puhul räägime konkreetsetest sündmustest, millega kaasnenud kahju hüvitatakse – need on tulekahju, torustiku leke, üleujutus, torm ja kuritegu. 

Nimekirjast välja jäänud olukordade puhul oleks abiks ikkagi koguriskikindlustus, mis sisaldab lisaks nimetatud riskidele kaitset veel paljude muude võimalike ohtude korral, mida konkreetselt loetleda või määratleda ei saagi. Näiteks ootamatult tekkinud tuuletõmbuse tõttu aknaklaasi purunemine, laste mänguhoos televiisorisse lennanud mänguklots või pluusitaskus pesumasinasse rännanud mobiiltelefon. 

Koduse varaga tekkivate kahjude korral saab veelgi parema kaitse laiendades kindlustust lepingus loetletud esemetele väljaspool kindlustuskohta. Samuti valides, et hüvitamisel võetakse alati aluseks samaväärse uue eseme hind. 

Kui kindlustusvajadus, kindlustamist vajavad esemed ja riskid on läbi mõeldud, on aeg kaaluda kindlustussummat. Heas korras majade, majaosade ja korterite puhul üldjuhul lepingusse summat ei kirjutata, nende hüvitamisel võetakse aluseks taastamisväärtus. See tagab, et kahju toimumisel saab õnnetusjuhtumile eelnenud olukord alati taastatud. Koduse vara puhul tuleb aga kindlustussumma ehk siis summa, mille ulatuses kahju korral hüvitist makstakse, lepingusse ise määrata. Siin tuleks kindlasti jälle rahulikult läbi mõelda ja hinnata kogu oma koduse vara väärtust arvestades seejuures kõige äärmuslikumat olukorda, kus kogu vara võib õnnetuse tagajärjel hävineda.

Kuna iga kodu on ainulaadne, selle elanike soovid eripärased ning kindlustusvõimalusi mitmeid, siis on mõistlik enne lepingu sõlmimist konsultandiga nõu pidada kas telefonitsi, e-kirja teel või esinduses kohapeal. Poliisi võib sõlmida ka internetis, mis on mugav ja tavahinnast pisut soodsam.

Kui kõik eelnevad aspektid on läbi mõeldud ja leping sõlmitud, on sinu kodu ja kodune vara võimalike kahjude korral hästi kaitstud. Siiski tasub meeles pidada, et kui kindlustusperioodil kodus remonti teha, midagi välja vahetada või juurde soetada, tuleks sellest kindlasti ka kindlustusseltsile teada anda, et poliis endiselt reaalsele olukorrale vastaks.

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD