Menu

Erki Pehk: Võru inimesed häbenevad oma kultuuri

Äsja Valgevenest naasnud dirigent Erki Pehk eile Võrus Liiva tänaval Kandle kultuurimaja vastas. Foto: INNO TÄHISMAAÄsja Valgevenest esinemast tulnud rahvusooperi „Estonia” dirigent ja Võru linnapea nõunik Erki Pehk ütleb intervjuus, et Võru inimesed häbenevad või ei oska hinnata oma rikast kultuuri.

Tulite äsja Valgevenest, mis seal toimus?


Erki Pehk: Esinesin 5. aprillil Minski Filharmoonias Valgevene Riikliku Teleraadiokompanii sümfooniaorkestriga. Mängisime romantilise põhjamaise kava Nielseni–Griegi–Sibeliuse loomingust. See orkester on juba kaks aastat kutsunud mind neid dirigeerima esimese külalisdirigendina ja meie koostöö jätkub. Järgmine kontsert on planeeritud juunikuusse, siis võtan Eestist kaasa ka meie rahvusmeeskoori.

Peatselt esineb Võrus Maladetšna kõrgema muusikakooli sümfooniaorkester Valgevenest. Mille poolest on see orkester eriline?


E. P.: Tegemist on kõrgetasemelise noorteorkestriga. Maladetšna kõrgem muusikakool on üks silmapaistvamaid muusikaõppeasutusi Valgevenes, nende maine on erakordselt kõrge, isegi fenomenaalne, sest linna, kus on ligi 100 000 elanikku, teatakse eelkõige selle kooli järgi! Kooli direktor on ise dirigent ja tunnustatud kultuuritegelane. Nende kool on tuntud ka selle poolest, et nad toovad ise välja ooperietendusi, mida sõidetakse vaatama pealinnast ja kogu riigist. Orkestris mängivad valdavalt kooli õpilased, aga ka mitmed õppejõud.

Kuidas elu Valgevenes on, kas kultuuriinimesi ahistatakse?


E. P.: Elu Valgevenes pole kindlasti nii must-valge, nagu meile siin Eestis meedia vahendusel tundub. Valgevenelesed pole venelased. Nad ise teevad selge rahvusliku vahe vaatamata tõsiasjale, et suur osa neist enam oma rahvuskeelt ei räägi. Kultuur on selles riigis endiselt kõrges hinnas ning võib tuua positiivse paralleeli Nõukogude ajast, kus kontserte ja teatrit regulaarselt külastati. Muidugi – samas on ka negatiivse nõukogudeaegse pärandina riiklik suhtumine kultuuriinimestesse pigem tõrjuv kui toetav. Palgad on madalamad kui riigis keskmiselt ja bürokraatiaga püütakse nende vaba vaimu kontrolli all hoida. See käib ikka kaasas süsteemiga. Ometigi on Valgevene äärmiselt suure potentsiaaliga riik, inimesed on vaimsete huvidega, andekad ja sõbralikud.

Miks peaks Võru inimene seda kontserti kuulama tulema?


E. P.: Need, kes kaks aastat tagasi selle orkestri kontserdile sattusid ja mäletavad publiku vaimustust, neile on vastus seletamatagi selge. Lisaks sellele, et orkester tõesti koosneb väga heal tasemel noortest muusikutest, on seekord kaasas mitmed väga hea vokaalsolistid – üks tõmbeartistidest on kahtlemata Andrei Savtšenko, kes muuseas võitis eelmisel aastal Pärnus toimuva Klaudia Taevi nimelise ooperilauljate konkursi. Ent samuti astub orkestriga üles Võru oma poiss Johan Randvere, kes seekord esitab Artur Lemba klaverikontserdi 1. osa.

Teist sai äsja Võru linnapea nõunik, kuidas see juhtus?


E. P.: Eelmisel aastal Võru muusikakooli juubelikontserdi järel tuli linnapea minu juurde ja uuris, kas mul võiks midagi olla selle vastu, et Võru linna ettevõtmisi kultuuri seisukohalt nõustada. Ma ei mõelnud kaua, sest olen viimastel aastatel Võru muusikaelu kaudu jälle Võru kultuuriinimeste ja -tegemistega kokku puutunud. Võru on ju ikkagi minu sünnilinn ja Võru ettevõtmised mulle kallid. Arvan, et see on igati tore, kui linna visioone arutama kaasatakse võimalikult mitmesuguseid inimesi, erapooletuna on mul kahtlemata uusi mõtteid, oskan vaadata kultuuriteemasid laiemalt jne.

Mida on Võrus võimalik kultuurielu elavdamiseks ette võtta?


E. P.: Kultuur on elu alus ehk väärtus. Kultuur on meie traditsioonid, meie vaimne suhe ümbritseva maailmaga. Võrumaa on väike kant, ent väga omapärase kultuuriajalooga – siit on alguse saanud Eesti pillimängutraditsioonid, siin on sündinud Eesti rahva eepos. Ometigi on just kõrvaltvaatajana jäänud mulle mulje, et Võru inimesed ise häbenevad oma kultuuri või ei oska seda vääriliselt hinnata. Õnneks on Võrus suurepärane kultuurimaja Kannel, Kreutzwaldi-muuseum ja muusikakool – nende tegevuse toel tuleb Võru inimesed passiivsest kultuuritarbijast meelitada kultuuripildis aktiivselt osalema. Võrumaa on ju äärmiselt atraktiivne oma looduse poolest. Üks, millele kindlasti peaks mõtlema, on turismi edendamine kultuuriettevõtmiste kaudu. Siiakanti annaks meelitada palju rahvast, nii kultuuri tegema kui ka tarbima, nii turiste kui ka neid, kes siia elama asuvad. Näited on ju olemas, Võrumaa tõmmet on tundnud paljud, selle juurde peaks rakendama ka väikeettevõtluse, mis tõstaks Võrumaa elukvaliteeti – Võrumaal elamise väärtust!

Millal teid ennast on võimalik Võrus dirigeerimas näha?


E. P.: Kindlasti on. Mitmeid ilusaid mõtteid on. Ent hetkel jään konkreetse kuupäeva suhtes vastuse võlgu.

Kommentaarid   

+2 #1 Võru inimene 2012-04-13 21:28
Ei nõustu, et oma kultruuri häbenetakse. Küll aga vajaks ja vääriks meie kultuur suuremat tähelepanu, ja kultuuri kasutamine turismi edendamisel on ka hea mõte.
Tsiteeri | ebasobiv
-1 #2 Ahjualune 2012-04-14 12:27
Jah, võru rahvas esialgu häbeneb omasooiharust. Aga see läheb varsti meie õitsva timukraatia tingimustes üle.
Tsiteeri | ebasobiv
+3 #3 Marie 2012-04-15 15:05
Usun ja loodan, et Erki Pehki sidemed ja tahtmine Võru kultuurielu elavdada on igati toeks meie pealinnast nii kaugele linnale! Muidugi oleneb palju meist endist, kuidas me suudame seda hinnata ja osa võtta, kaasa aidata.
Tsiteeri | ebasobiv
-1 #4 joomapealinnast 2012-04-16 12:30
võrus polegi kultuuri, setudel veel midagi on, aga siin viljeldakse pseudokultuuri
Tsiteeri | ebasobiv

15 PÄEVA ENIMLOETUD