Kui öelda Antsla, siis teab iga eestlane ja võib-olla pooled lätlasedki, et see on Hauka laat. Veelgi enam – üpris eksimatult osatakse isegi öelda, et laat on augusti algul.

Kui aga riigi 98. sünnipäeval tuli jutuks, mitmendat korda Antslas iseseisvuspäeval pidulikult lippu heisatakse, jäi täpne vastus tulemata, sest lippu on heisatud pikki aastaid. Seda on võetud enesestmõistetava asjana. Seda ei ole kohalikud kaitseliitlased teinud nii-öelda linnukese pärast.
Nüüdisajal on nii tüütav kuulata, kuidas kõike tehakse projektide kaudu ja juba teistkordset üritusehakatist nimetatakse traditsiooniliseks ilma vähimatki häbi tundmata.

Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii on malevas tegusaim. Antsla kaitseliitlased sooritasid mehetegusid juba Vabadussõjas. Antsla malevkond moodustati 1925. aastal ning tegutses 1940. aasta suveni. Taasmoodusti aastal 1995. Alates 2002. aastast on Antsla kaitseliitlaste pealikuks legendaarne omavalitsustegelane Tiit Tõnts.

Antslas toimub pidulik lipuheiskamine iga ilmaga. Sel korral oli õhutemperatuur nulli lähedal, kuid on olnud ka nii, et Tallinnas jäetakse paraad ära, Antslas see aga toimub. Tiit Tõnts meenutab, et kord oli külmakraade ligemale 30, kuid kõik toimis ning igakordne esineja Valdur Raudvassar ei lühendanud oma kõnet ja kõik mõtted said välja öeldud.

Sel korral rõhutas Valdur Raudvassar Antslas esinedes, et 24. veebruar on Eesti kalendris kõige tähtsam päev, sest kui riiki poleks 98 aastat tagasi sel päeval loodud, oleks tekkinud palju küsitavusi …Valdur Raudvassar toonitab, et on tekkinud taas mitu küsitavust, ja meenutab, et meile on tuldud peremehetsema üle idapiiri, kuid nüüd on mureks tulijad Läänest, perekondki ei ole enam püha …

„Eesti rahvas peab olema julgem ja valitsejaile oma tahte ja mõtted välja ütlema!” ütles Valdur Raudvassar kolmapäeva hommikul Antslas. Sel hetkel paistis pilvede vahelt sinist taevast ja droonimootorite surina vahelt kostus lennukimüra.