Menu

.      

See hindamatult kallis õpilaste töö

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

Huvitav, kas Mark Twain (kodanikunimega Samuel Langhorne Clemens) kirjeldas 1876. aastal USA kauboikapitalismi viimaseid hingetõmbeid, kui ta oma kuulsaimas teoses tegi maailmakuulsaks Tom Sawyeri initsieeritud planguvärvimise vabatahtlikuna panustavate alltöövõtjate abil. Tänases Eestis oleks see võimatu, sest värvipurgis varitsevat igasugu keemilised ühendid ja mõni lühem rüblik võib haarata talle keelatud redeli. Kuulus kirjamees ise alustas töömeheteed 16aastasena vend Orioni ajalehe Hannibal ladujana.

Kui täiskasvanute töö harjutamist ja õppimist lubab suhteliselt heldelt Töötukassa ja tasuta õiget kodumaa armastamist Kaitseliidus riik, siis lapse tööharjumuse kasvatamisel ja taskuraha teenimise võimalustel peab toeks olema lapsevanema rahakott. Faktum-Ariko uuringu kohaselt saab 36 protsendil Eesti elanikest palk enne järgmist palgapäeva otsa. Enim on neid, kel jagub sissetulekut vaid kuu esimeseks kolmeks nädalaks. Rahalisi varusid on 42 protsendil elanikest ja nendest vaid 15 protsenti ei pea sealt kuu lõpus finantse juurde näpistama. Karta on, et Võrumaal on asi kasinamgi. Kui need, kes üksikemade lastena saavad 250 eurot elatisraha, võivad endale töölaagrit lubada, siis nendel , kelle „järelmaksuks” tahab justiitsministeerium määrata 84 eurot kuus, peavad emaga tõsiselt nõu pidama. Kui uskuda Delfit, siis päris puhkelaager maksab üle 200 euro nädal, kusjuures kaasa tuleb võtta oma voodipesu. Kummaline, et noored, kes võivad osaleda valimistel ja noorkotkana või kodutütrena harjutada kodumaad armastama, on tööeluliselt paragrahvidega sedavõrd „kaitstud”, et see muudab nad tööandja jaoks suisa ohtlikuks. Kui uurida internetist, millised on noorte tööle esitatavad eritingimused, tekib tunne, et vältimaks hilisemaid tüsistusi peaks tööandja kõigepealt tõsiselt kaaluma vastava kvalifikatsooniga nõuniku palkamist. Kas seda teenust ei võiks pakkuda riik, mis need erisused on osanud kehtestada? Töövõimereformi-asju, poliitikat ja riigikaitset korraldades ju saadakse. Kas on Eesti tõesti oravateta valitsuses sedavõrd täiuslikult kapitalistlik, et kasvatame vaid riigitruid tarbijaid euroliitlaste kaubale?

ARVAMUS