Eesti kaitsevõime tugevdamisel toimuvad praegu aastate suurimad muudatused. Nii saab otsustada selle informatsiooni järgi, mis avalikkuseni jõuab. Peamine uudis on, et kümme tuhat reservisti antakse Kaitseliidule täienduseks maakaitse tugevdamiseks.

Ikka selleks, et iga põõsas tulistaks ja võimalik vaenlane ei teaks oodata, kust samblast tuleb surmav kuul. Ehk nagu on öelnud meie sõjaväejuhid: vaenlane võib ju 96 tunniga jõuda Tallinna, kuid sealt äraminekuks pole tal mingit võimalust. Juba Vabadussõja-järgses kaitsekorralduses peeti oluliseks, et sõjalise sissetungi korral toimuks laiapinnaline vastupanu, et agressoril poleks kuskil asu.

Reservistide puhul on oluline see, et kuni novembri lõpuni saavad nad valida endale sobiva sõjaaja väeüksuse. Võrumaa Teataja soovitab seda võimalust kasutada, ehkki selge on, et mitte igas maakonnas pole nii palju reservväelasi, et kõik kohad täita. Nii ongi kaitseväe juhataja Martin Herem öelnud, et Põlva- ja Võrumaa puhul tuleb mehi sisse tuua, sest kohalikust ressursist ei piisa. Sõjaaja väe- üksuse valimine puudutab neid reserviste, kes ei kuulu kiirreageerimisreservi ja on ajateenistuse läbinud varem.

Maakaitse suurenemine 20 000 inimeseni on tohutu väljakutse Kaitseliidule. Need inimesed tuleb varustada ja siis tegelda nende väljaõppe ajakohastamisega. Maakaitse täienduse sihtgrupiks on need, kes teenisid kaitseväes alates 1996. aastast ega kuulu kiirreageerimisreservi ja kellel polnud sõjaaja ametikohta.

Eesti.ee veebikeskkonnas saab igaüks kontrollida oma staatust, mida soovitame kindlasti teha. Veel 20 päeva on võimalik kaitseväele teada anda, kus soovitakse arvel olla. Seejärel, detsembris määratakse inimesed sõjaaja allüksuste juurde.

Kaitseliidu peastaabi ülema Eero Rebo hinnangul saab selle kuu lõpus öelda täpsemad arvud, kui paljud reservistid otsustasid oma koha määratleda ja kes jätsid selle sõjaväe teha.

Eesti kaitsevägi tagab meie reservistidele koolitajad. Järgmise aasta septembrisse on planeeritud suured reserv- õppekogunemised, et üksustesse määratud inimesed saaksid üksteist näha.

Maakaitsele, mis on olemuselt kergejalavägi, tagab varustuse kaitsevägi, relvastuseks on Rootsi päritolu automaadid AK4. Sõidukid – maasturid ja mikrobussid – võetakse koormistena.