JUHTKIRI Digiriik ilma kaitseta on risk, mitte edulugu

Digiriik ilma kaitseta on risk, mitte edulugu

Eesti on aastaid rõhutanud digiriigi edulugu. Kodanikke suunatakse ja sageli ka sunnitakse kasutama e-teenuseid. Riik ja teenusepakkujad töötlevad üha rohkem isikuandmeid. Samal ajal on juhtumid näidanud, et andmekaitse ei ole alati olnud piisav. Eestis on lekkinud isikukoode, koduaadresse, kontaktandmeid ja muud eraelu puudutavat teavet. Need ei ole abstraktsed failid, vaid inimeste päriselu. Kui andmed on kord välja läinud, ei saa neid tagasi võtta ning usaldus saab kiiresti kahjustada.


Andmete lekkimine ei tähenda ainult ebamugavust. See tähendab, et inimesed peavad olema valmis kelmide kõnedeks, petuskeemideks ja sihitud manipulatsiooniks. See tähendab ka, et ukse taha võivad ilmuda võõrad, kes teavad täpselt, kes seal elab ja miks nad sinna tulid. Need ei ole juhuslikud külastused. Need on otsesed tagajärjed lekkinud andmetele. Andmeleket käsitletakse vahel kui paratamatut riski. See ei ole korrektne lähenemine. Nii nagu riik hoiab valmisolekut sõjalisteks ohtudeks, on tal kohustus olla valmis ka küberrünnakuteks. Eestis toimunud juhtumid kinnitavad, et rünnakud ja kuritarvitused ei ole hüpoteetilised.


E-teenuseid ei ehita „riik”, vaid teenuseid kavandavad, arendavad ja haldavad konkreetsed asutused ning IT-partnerid. Turvalisus sõltub arenduspraktikast, testimisest, järelevalvest ja vastutuse jaotusest. Kui toimub leke, on see alati kaitse ja juhtimise läbikukkumine, isegi siis, kui põhjus on inimviga, vale seadistus või partneri nõrkus. Kindlasti ei tohiks neid olukordi nimetada paratamatuseks või millekski, mida ei saa ette näha ning vajaduse korral ära hoida või eos takistada.
Vastutus ei saa jääda kodanikule. Kui e-teenuste kasutamine on sisuliselt kohustus, on teenuse omanikul kohustus tagada, et lahendus peab rünnetele vastu ja riskid on viidud miinimumini. Mugavus ei ole turvalisusest tähtsam. Digiriik on mõistlik ainult siis, kui see on kaitstud. Andmete
kogumine ilma piisava kaitsevõime ja selge vastutuseta muudab kodaniku haavatavaks. Valmisolek peab olema olemas enne kahjulikku ning ebameeldivat intsidenti, mitte pärast seda.