Nõukaaegses kultusfilmis kutsus Nõukogude võim venelasi laiast maailmast kodumaale maad harima. Ameerikast naasis kodukülla noor mees Jack Vosmjorkin. Agitaator kutsus teda koosolekule kommuuni asutama. Vosmjorkin päris: mis on kommuun? Agitaator vastas, et kommuun on see, kui panustad vastavalt võimetele, aga tasu saavad kõik võrdselt. Vosmjorkin ei soovinud osaleda.
Mõne aja pärast kutsus agitaator Vosmjorkinit uuesti koosolekule, sedakorda kolhoosi astuma. Vosmjorkin päris: mida tähendab kolhoos? Agitaator selgitas, et kolhoos on see, kui kõik panustavad vastavalt võimetele ja tasu saavad vastavalt tööle. Vosmjorkin ei soovinud ikka osaleda.
Ta oli tellinud Ameerikast Virginia tubaka seemet, et luua Venemaal sigaritootmine. Äri alustamiseks laenas ta liigkasuvõtjalt raha. Haris maa, külvas seemned, kastis, rohis, koristas saagi, kuivatas, rullis tubakalehtedest sigarid ja pakkus müügiks, aga keegi ei ostnud. Venelastel puudus sigarisuitsetamise harjumus, äri ebaõnnestus.
Liigkasuvõtja ja tema poeg lõid Vosmjorkinil suust kuldhamba välja, mis oli laenu tagatiseks, võtsid kaasa kõik sigarid. Nad seadsid küla peatänavale üles suure hakklihamasina, ajasid sigarid tubakapuruks, mille müüsid maha viis kopikat tikutoositäis, mahorkana, paberosside keeramiseks. Äri oli edukas, järjekord oli pikk.
Nõukogude sotsialistliku Venemaa viljakates tingimustes Ameerika vaba turumajanduse kogemusega Jack Vosmjorkin hakkama ei saanud.
Kolhoos on vene keeles колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, sovhoos on совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство. Eesti keeles vastavalt ühismajand, kollektiivmajand ja nõukogude majand, ka riigimajand. Kolhoosi- ja sovhoosiesimehi nimetati ka majandijuhtideks.
Nõuka ajal levis rahvatarkus, et kolhoosi- ja sovhoosiesimehed võib ilma kohtuta vangi panna. Öeldi naljaga, mõeldi tõsiselt. Mõeldi, et riigikorrast, omandi- ja ettevõtlusvormist, seadustest, plaanimajandusest jmt tulenevalt ei olnud võimalik seadust rikkumata kasumlikult majandada.
Tänasest Võrumaa Teatajast saab lugeda ENSV Võru rajooni majandijuhtide kokkutulekust. Huvitav oleks teada, kuidas siis ikkagi päriselt ära majandati, juhiti, raha teeniti ja kulutati, Nõukogude režiimi noateral käies. Tööd, leiba, preemiaid, kodusid jmt jagus sellest ju toona paljudele, ka kapitali äride alustamiseks. Järeltulevad põlved võiksid teada, milline on nende pärand ja julgus maksab ka midagi.
Kaasajal, kus kehtestatakse järjest uusi regulatsioone ja makse, tõstetakse olemasolevaid, mille tulemusena eraettevõtluse osakaal Eesti majanduses väheneb ja riigi osakaal kasvab, lähenedes juba 50 protsendile, oleme teel tagasi plaanimajandusse, riigimajandite ajastusse.
Majandimeeste kogemus ja nõu, kuidas nendes tingimustes ära majandada, ilma et vangi pandaks, võib olla väärtuslik.
