JUHTKIRI Mida me tähistasime?

JUHTKIRI Mida me tähistasime?

Jaanipühad on selleks aastaks läbi ning Eesti on tasapisi naasmas tavapärasesse rütmi. Osa pidutses ja osa töötas selle nimel, et ülejäänud saaksid puhata. Tänavune pühade paigutus oli lausa kadestamisväärne. Võidupüha teisipäeval, jaanipäev kolmapäeval, esmaspäev lühendatud tööpäev ning paljudel seetõttu terve pikk puhkenädal. Selliseid kalendrikinke ei juhtu sageli.

Paraku kaasneb iga pikema pühadeperioodiga üks omapärane nähtus. Nimelt tundub, et osa inimesi peab puhkust millekski, mida saab mõõta ainult tarbitud alkoholi koguses. Politsei statistika ei lase selles osas eriti romantilisi järeldusi teha. Kagu politsei patrullidele laekus pühade ajal 176 väljakutset. Enamiku ühiseks nimetajaks oli alkohol. Tülid, konfliktid, arusaamatused. Liiklusest kõrvaldati 13 joobes juhti ning Pühajärve piirkonnas veel 29. Aga enne, kui järjekordne moraalijutlus hoogu sisse saab, tasub küsida midagi muud. Mida me üldse tähistasime? Jaanipäeva kohta oskab enamik eestlasi midagi öelda. Lõke. Valge öö. Rahvatraditsioonid. Võib-olla isegi sõnajalaõis, kuigi selle otsimise tegelik eesmärk on ilmselt läbi aegade olnud midagi muud kui botaaniline huvi.

Aga võidupüha?

Kui paljud oskaksid interneti abita selgitada, miks 23. juuni on riigipüha? Mida tähendab Võnnu lahing? Miks süüdatakse võidutuli? Mille võitu me õigupoolest tähistame? Kahtlus on, et märkimisväärse osa inimeste jaoks on võidupüha lihtsalt jaanipäeva eelpüha. Midagi sellist nagu eeskava enne peaesinejat. Riigilipud lehvivad, president peab kõne, kaitseliitlased seisavad rivis, aga tegelik tähelepanu on juba sellel, kes toob sütt ning kas külmikusse mahub veel üks kast jooke ja grillitooteid. See on omamoodi paradoks. Ühelt poolt armastame rääkida patriotismist, rahvuslikest väärtustest ja Eesti riigist. Teisalt kasutame osa neist tähtpäevadest peamiselt selleks, et töölt eemal olla, mõtlemata eriti sellele, miks need päevad kalendris üldse punaseks on värvitud.

Muidugi ei pea iga jaanitule ääres algama ajalooloeng. Pühad ei pea olema eksam. Kuid oleks siiski sümboolne, kui vähemalt korra aastas meenutaksime, et võidupüha ei tähista lihtsalt järjekordset suvepäeva, vaid võitu, tänu millele sai Eesti riik püsima jääda. See on üsna oluline detail. Õnneks ei koosne Eesti ainult neist, kelle nimi pühade ajal politsei väljakutsete statistikasse jõuab. Enamik inimesi pidas pühi mõistlikult, nautis suve, kohtus lähedastega ja jõudis turvaliselt koju. Just nemad ongi põhjus, miks jaanipühad on jätkuvalt midagi enamat kui lihtsalt pikendatud nädalavahetus.