Tavatsetakse öelda, et kui enam millestki rääkida pole ja jutt kipub takerduma, siis on heaks päästerõngaks rääkida ilmast, ja küll siis jälle jutu veerema saab.

Praegu tundub, et ilmajutu asemel räägitakse bensiini- ja diislihinnast, õigemini küll mootorikütuse aktsiisitõusust, ja ka sellest, et aktsiisitõus on kinnitatud kuni aastani 2018. Ikka selleks, et poliitikud saaksid oma valimislubaduste täitmiseks maksumaksjailt raha kätte.

Kurb on siinjuures, et Eesti majanduskasv on Euroopa Liidu kõige viimaste seas, valitsuskoalitsioon on purunemas. Mullu sügisest tegutseb ekspertide rühm, kes peab eelolevaks sügiseks leidma üles hoovad, mis peaksid Eesti majandust hoogsamalt edasi kandma.

Kas on ka neid, kes mootorikütuse hindade tõusust kasu saavad? Kui esialgu tundub küsimuse selline esitus mõttetu, siis … Meenutagem, kui mitu korda oleme varem kuulnud, et seoses kütusehindade kasvuga oleme sunnitud oma toodete hinda tõstma. Sellega kaasneb hinnaralli, mille lõpp on ennustamatu. Eriti praeguses majanduse madalseisus.

Maksimarketi juures asuvas Neste automaattanklas oli pühapäeva õhtul kella kuue paiku lausa mitu järjekorda. Üks bemarijuht kaotas olukorra ja enda üle kontrolli ning siksakitas oma autoga kummi vilistades.

Vahejuhtumit näinud inimesed sõnasid, et närvilise juhi käitumisest võis aru saada, nagu oleks bensiini jagatud tasuta ja oli oht, et tasuta kütus saab otsa!? Neste mootorikütuse hinnad lähevad ajalukku. Bensiin 95 maksis 31. jaanuaril 0,893 ja diislikütus 0,823 eurot. Meeldiv, et tanklad ei kiirustanud 1. veebruaril hindu tõstma.

Seoses aktsiisitõusuga kasvavad ka õlle, veini ja viina hinnad. Asjatundjate arvates muutub Eestis õlu meie inimeste sissetulekut arvestades üheks Euroopa kallimaks ja varsti on letilt alla euro maksvat õlut raske leida. Veinipudel kallineb umbes poole euro võrra ja viinapudel ühe euro võrra.

Kas aktsiisitõusud vähendavad alkoholitarbimist ja samas suurenevad riigikassasse laekuvad summad sedavõrd, et arstijärjekorrad lühenevad, teed on paremini sõidetavad ja jätkub raha ka hambaravi kompenseerimiseks, näitab aeg.

25 aastat tagasi kavatseti Venemaa sõjamasinate Toompeale sõitmise takistamiseks tänavad seebilahusega üle kasta. Nüüd otsustas ilmataat üllatada, ja nagu ikka, ootamatult, 27. jaanuaril 2016.

Kraavis olid teehooldusauto, päästeauto, politseiauto, piimaauto, gaasiauto, autobussid, sõiduautodest rääkimata. Olukord oli nii hull, et Pärnumaal Saarde vallas oli kraavis kümme sõidukit, Valga-Uulu maanteel Mustlas oli ahelavariis viis autot, Järvamaal olid avariid, Tallinna lähistel, Rakveres …

Maanteeamet laiutas käsi ja teatas: kõik 200 teehooldusautot on väljas. Soovitati sõita aeglaselt ja hoida pikivahet. Mulgimaal asuti vasturünnakule rehvide kontrollimisega, et kas on ikka mustril sügavust kolm millimeetrit. Vahemärkusena. Võib kätt südamele pannes öelda, et sada protsenti juhte sõidaks tuttuute rehvidega, kuid …

Riikki ütleb: ehitaks neljarealise ohutu tee Tallinnast Tartuni välja, kuid … Haigekassa ütleb: oi kuidas raviks inimesi, kuid …

27. jaanuaril oli kirsiks libedate maanteede teematordil riigikogus moodustatud neljarealise Tallinna-Tartu maantee toetusrühm, mille eesmärk on toetada neljarealise maantee ehituse jätkamist Koselt Tartuni.

Toetusrühma esimehe Kristjan Kõljala sõnul on neljarajaline maantee Tallinnast Tartuni Eesti vaimu ja võimu ühendamise seisukohalt oluline regionaalarengu projekt. Tallinna-Tartu maantee on lõiguti jäämas ajale ja liiklusele jalgu, seega võiksime võtta sihiks ehitada 2020. aastaks neljarealine tee Mäoni, ütles Kristjan Kõljalg, kes on Reformierakonda kuuluv Järvamaalt pärit riigikogulane.

Kristjan Kõljalg leiab, et pealinnas asuv maanteeamet peaks täies koosseisus kolima Järvamaale, Eesti südamesse, liiklusele lähemale. Või siis Viru-Nigula valda Padaorgu, kus oldi abitud mitu päeva järjest 2010. aasta detsembris.

Muide! Üleeile moodustati riigikogus mesilaste toetusrühm. Praegused riigikogulased on moodustanud 46 parlamendirühma ja 58 ühendust ja toetusrühma.