ARVAMUS

Eesti haldusreform tähistab järgmisel aastal oma 20 aasta juubelit. Juba 1997. aasta jaanuaris soovitasid Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse ministrid Jaak Leimann, Mart Opmann ja Raivo Vare jätta Eestisse neli maakonda ja vähendada kohalike omavalitsuste arvu kahe kolmandiku võrra.

Hiljem on sarnaseid ettepanekuid teinud erinevad poliitikud, näiteks 2000. aasta kevadel siseminister Tarmo Loodus ja sügisel regionaalminister Toivo Asmer. Võrumaal oli tollal päevakorras maavanemal Robert Lepiksoni Suur-Võrumaa loomise idee.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse pärast ligi 20 aasta pikkust ühiskondlikku arutelu vastu eelmisel nädalal. Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses järgmisest aastast elama vähemalt 5000 inimest, nendele miinimumnõuetele vastab praegu iga viies omavalitsus.

Mõned päevad pärast haldusreformi seaduse vastuvõtmist teatas Võrumaa Omavalitsuste Liit, et Võru maakonna omavalitsusüksuste vabatahtlike ühinemiste koordinaatorina asub tööle Mihkel Laan. Liitumisläbirääkimiste konsultant kinnitas meile teisipäeval, et tema roll saab olema eelkõige nõustav.

Laan kaardistab praegu omavalitsuste andmeid. Järgmisel nädalal peaks valmima andmekogu ehk niinimetatud „suur Excel”. Sellest selguvad palgatasemed, sotsiaaltoetuste mahud, olukord koolides ja lasteaedades, investeerimisplaanid, laenukohustused jne. Et läbirääkimistel soovid, ootused ja visioonid teistega kõrvutada.

Käesolev suvi tuleb mõnele omavalitsusele puhkuseta. Seaduse järgi on omavalitsustel kuni aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks, valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetusteks kokku kuni 80 miljonit eurot. Teised jäävad rahast ilma ning neid ootab ees ettearvamatu sundliitmine.

Riigilt saavad hüvitist ka ühinemise tõttu ametist lahkuvad linnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed. Kohalike omavalitsuste juhid saavad 12 kuu lahkumishüvitise, vähem kui aasta ametis olnud juhtidele hüvitatakse aga nende poole aasta töötasu.

Eelmise aasta lõpus Turu-Uuringute ASi korraldatud uuringu tulemused näitavad, et peaaegu pooled küsitletud inimesed suhtuvad haldusreformi pigem toetavalt. Haldusreformi algusajast on möödas terve põlvkond.

Võru ei esitanud mais taotlust tervisekeskuse investeeringutoetuse saamiseks, nii nagu tegid seda kümned teised Eestimaa omavalitsused. Voorust kõrvalejäämine tekitas palju küsimusi, millele proovime tänases lehes linnavalitsuse ja Lõuna-Eesti haigla käest vastuseid saada.

Uue tervisekeskuse projekt ei mõjuta otseselt perearstiteenuse sisu, ka praegu saavad kõik kliendid teenindatud. Keskus suurendab eelkõige perearstiteenuse atraktiivsust. Ühelt poolt motiveerib nüüdisaegne töökeskkond noori arste, teiselt poolt rõõmustavad tänapäevased tingimused patsiente. Võru linna kodanike jaoks väärtustab see aga kohalikku elukeskkonda.

Rajatav tervisekeskus muudab teenused füüsiliselt kergemini kättesaadavaks. Uus hoone plaanitakse ühekorruselisena, mis hõlbustab patsientide liikumist. Alternatiivina on laual ka kahekorruselise maja plaan, mis eeldab aga ratastooliga liikumiseks suuri lifte.

Sügisel ees ootavate arutelude käigus on üheks põhiteemaks keskuse asukoht. Linnavalitsuse teatel on atraktiivsete kohtade osas linnas nappus.

Praegune polikliinikumaja asub küll linna keskel ja on logistiliselt kõikidest suundadest kergesti ligipääsetav, kuid autokasutajate jaoks on probleemiks kujunenud parkimine. Patsientide jaoks on aga raskendatud treppidel liikumine.

Võru täiskasvanute gümnaasiumi lammutamisel ja selle asemele tervisekeskuse rajamisel said takistuseks muinsuskaitse piirangud.

Lõuna-Eesti haigla on käinud välja Luha tänava projekti. Maksimarketi ümbruses kihab elu, sinna suunduvad ka enamike valdade maanteed – nii Haanja, Rõuge, Varstu, Vastseliina, Mõniste, Misso kui ka  Meremäe poolt tulev liiklus. Antsla, Urvaste, Sõmerpalu ja Lasva poolt saabuvate patsientide teenindamiseks võivad tervisekeskuse projektiga kaasneda aga muudatused busside ajagraafikus.

Linnapea sõnul ei olegi Luha tänava asukohale praegu head alternatiivset plaani, sest suur osa soodsa asukohaga maad on tänaseks erastatud. Seega võib ühe alternatiivina kõne alla tulla mõne kinnistu soetamine.

Sügisel on oodata tervisekeskuse suunas edasiminekut ja uusi otsuseid. Linn ja maakond ei ole rahast kindlasti ilma jäänud, nii kinnitas eile ka ministeerium. Võimalik, et uues voorus muutuvad taotlustingimused linna ja haigla jaoks pigem soodsamaks. Kas esimesest voorust kõrvalejäämine oli pigem kasulik, võib selguda juba aasta teisel poolel.