Tänapäeva metsaomanik peab olema justkui osav börsikaupleja. Metsamaterjali hind võib muutuda niisama kiirelt nagu elektroonika- ja arvutihiiu Apple’i aktsiate hind ülemaailmsel börsil, või nii nagu muutub Eesti pensionifondi tootlikkus.

Metsaomanik peab olema tark, millal lõppraie otsus teha. Ta peab muu hulgas teadma, milline on suurte metsamaterjali tarbijate Hiina ja India majandusseis, sest maailmaturu hinnast sõltub ka kohapealse metsamaterjali kokkuostu hind.

Ta peab olema piisavalt informeeritud teadmaks, et tõusud ja mõõnad toimuvad metsanduses tsüklite kaupa. Praegu on männipalgi tihumeetri kokkuostuhind 65 eurot, see on sama, mis kolm aastat tagasi. Vahepeal, poolteist aastat tagasi, tõusis hind 80 euroni. Parimatel aegadel 2006. aastal oli palgi hind 110 eurot, 2009. aastal langes aga 48 eurole.

Kuidas siis käituda? Meie soovitus on lähtuda oma vajadustest. Kui raiemüük on juba ammu mõtetes ja lähiaja tegevused sellest ka sõltuvad, tasuks müüa. Sest praegune hind võib olla kõrgem kui näiteks aasta pärast. Kui müügiga kiiret ei ole, tasuks oodata järgmist hinnatõusu. Metsakinnistu hinnad ei ole oluliselt muutunud, sest kinnisvara hinnatõus pidurdab metsamaterjali hinnalangust.

Kui otsus on metsa praeguste hindadega mitte müüa, on teiseks soovituseks tegeleda iga-aastaste metsahooldustegevustega. Sel juhul poleks mõtet raiuda maha jämedaid okaspuupalke, vaid tegeleda valgustus- ja harvendusraiega ning uute puude istutamisega. Kui metsa majandamisega praegu ei tegeleta, maksab see valusalt kätte kolmandale põlvkonnale.

Kahjuks pole metsamüügi osas ka tarku usaldusväärseid nõuandjaid. Igasugune nõuandmine on kallutatud ühes või teises suunas, sõltudes nõuandja enda vaatenurgast. Erinevad metsandusega seotud organisatsioonid ei näe aga igapäevast äritegevust, neil on pigem tagantjärele vaataja ja analüütiku roll.

Kui keegi julgeb ennustada, mis toimub metsandussektoris kolme kuu pärast, siis ta valetab või pole asjadega kursis. Selliseid teadmisi ei ole kellelgi. Olukorda võib muuta mõne sõja lõppemine või uue sõja algamine, maailma majandus ning kaubavood on seejärel kohe tagurpidi. Olgu see siis Venemaa ja Euroopa vaheline kaubandussõda või sõda ümber Süüria.

Majanduslikult mõtlevale metsaomanikule toodab hooldatud mets Kagu-Eestis ühelt hektarilt aastas 180 eurot. Küsimus on ajastamises. Kui raietegemine hilineb, langeb tootlikkus, materjal hakkab mädanema ja lõpuks toodab metsamajandamine kahjumit.

Tark metsaomanik raiub metsa õigel ajal, kui raieküpsus on saavutatud. Männiraie optimaalne vanus sõltuvalt kasvukohatüübist on 90-100 aastat, kuusel 80-90 aastat. Eesti looduslikes tingimustes lageraie kõrval muid häid meetodeid ei ole.

Hobi korras võib tegeleda ka niinimetatud püsimetsamajandamisega. Sellisel juhul on sisuliselt tegemist harrastajast metsaomanikuga, kes tegeleb harvendusraiega. Männimetsas erinevas vanuses puude majandamisel on see võimalik. Kuusiku puhul kahjustatakse aga töö käigus juurestikku ja vähene valgus ei võimalda uutel puudel peale kasvada.

Tänases lehes ilmuvas artiklis räägime sellest, et metsa juurdekasv on praegusest raiemahust suurem. Võrumaa raiemaht on 0,73 hektariga Eesti maakondade võrdluses suuruselt kuues.
Arvamus, et kõik Eesti metsad raiutakse maha, ei ole õige. Loomulikult muutuvad inimesed emotsionaalseks, kui lapsepõlvekodu metsad on ühtäkki kadunud. Asjatundjad väidavad aga vastupidi, et lähema viie kuni kümne aasta jooksul tuleb metsa raiuda oluliselt rohkem, praeguse kümne miljoni tihumeetri asemel kuni 15 miljonit.

Kindlasti on puidu kasutamine ka väga roheline tegevus. Kui me võtame palgi ja teeme sellest ehitusmaterjali, saame tootmisjääkidest rohkem energiat, kui meil selle toote valmistamiseks kulub. Tegemist on taastuvenergiaga ja positiivse mõjuga keskkonnale, mädanevad metsad on aga suured CO2 emiteerijad.

Kui metsaomanik ei raiu õigel ajal, siis metsamaterjal vananeb, mädaneb nii-öelda kännul, vabaneb CO2. Metsaomanik jääb ilma oma rahast, metsa pole väärindatud ja Eesti majandusse ei lisandu midagi sisemajanduse koguproduktina.

2015. aasta algus tõi tuntava puiduhindade languse. Kui aasta keskel hinnalangus pidurdus, siis neljandas kvartalis langesid hinnad taas. Aastataguse ajaga võrreldes on männipalgid odavnenud kaheksa protsenti ja kuusepalgid viis-kuus protsenti.

Metsomanik peab enda käest küsima: kas ja millal metsa müüa?