ARVAMUS

Mihkel Raud käib suhtlusvõrgustikes nagu Facebook ja Twitter haruharva. Nutisõltlase hinnangul on see väga tore, sest nüüd on tal aega ka päris asjadega tegeleda. Miks Mihkel Raud sellise otsuse vastu võttis?

„Mis siis juhtub, kui anda hullule sülearvuti ja Twitter? Algab kolmas maailmasõda. Kui neli sõpra 2006. aastal 140-tähemärgilise piiranguga sotsiaalmeediavõrgustiku leiutasid, ei osanud nad midagi sellist muidugi ette näha. Ilmselt ei osanud nad üldse midagi ette näha, sest valdav osa start up’e lõpetab esimese aastaga prügikastis ja miks pidanuks Twitteriga teistmoodi minema. Ometi läks ja tänaseks on Twitteril 313 miljonit aktiivset kasutajat,“ kirjutas Raud Tele2 blogis.

Raua hinnangul pole sajad miljonid kasutajad midagi erakordset, kui üks neist ei oleks juhuslikult Donald Trump. „Sellest poleks ka teab mis lugu, kui Donald just hiljuti Valgesse Majja ei kolinuks. Ja isegi sellest ei juhtuks automaatselt veel midagi, sest öistel tundidel jumal teab millises konditsioonis jumal teab mida sotsiaalmeediasse postitavad poliitikud pole mingi anomaalia, isegi Eesti on neid triiki täis,“ mõtiskles Raud.

Raua sõnul on paraku Toomas Hendrik Ilvesel ja Donald Trumpil vähemalt üks oluline vahe: neist ühest sõltub jube palju, sealhulgas planeedi Maa julgeolek. „Nii võibki Twitter osutuda võimsaks taparelvaks ja esimesed märgid sellest on õhus,“ ütles Raud.

Allikas: Tele2 blogi

Talv oli kuri suusatajate peale. Kevadised ilmad on kurjad ja ei lase kevadel tulla. Naised olid kurjad ja ragistasid tugikeskuste raha pärast. Nüüd ragistavad naised aasta ema tiitli pärast. Ei kadesta tänavu juba paari nädala pärast aasta ema austavat nime saavat ema, tema abikaasat, lapsi ja lapselapsi. Neil on väga raske. Hoidkem neid kurjuse eest!

Tartu ülikooli meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm ütles kevade hakul: „Tundub, nagu elataks vanade ja noorte, naiste ja meeste, Tallinna ja muu Eesti võrdluses erinevates maailmades.” Hirm tuleb peale.

Kust see kurjus? Aga sellest, et oleme maailma riikide õnnelikkuse tabelis 66. kohal. Meist eespool on nii Läti, Leedu kui ka isegi Venemaa. Esikolmikus on Norra, Taani, Island. Teisel kohal olev Taani on mitu aastat nautinud esikohta.

Mis teeb taanlased õnnelikeks? Külma ja pimedat aega ning halba ilma ei ole seal vähem kui meil. Elatustase on oluline, kuid mitte ainult. Asjatundjate hinnangul on taanlased juba alates 18. sajandist osanud hinnata ja kas või pisiasjadega luua hubasust, kodusust, sooja atmosfääri. Asjade üheskoos nautimisest, ka siis, kui on pime, külm, kõle, hakkab siis kõige kiuste soe. Taanis öeldakse, et see kõik mahub nende jaoks ühe sõna – hygge – alla.

Selline seletus viis mõtted ootamatult Võhandu maratoni idee ja peakorraldaja Hillar Irvese peale, keda võiks nimetada meie hygge loojaks. Mõelge, tuhat inimest meilt ja mujalt sõidab sada kilomeetrit külmas, vihmas, lumes, rahes kaheksa, kümme, kakskümmend tundi, ja kõik on õnnelikud, rõõmsad, neil on omavahel nii palju rääkida, meenutada, kavandada juba järgmist, kolmeteistkümnendat maratoni. Suur tänu, Hillar, hindamatu kingituse eest! Aga selliseid ühendavaid sündmusi peaks olema palju-palju-palju. Miks ei ole? Kas kvooti või luuda on tarvis?

Südamesse läks sel kevadel Ugala teatri näitleja Klaudia Tiitsmaa kevadetundmus: „Kui kevadel on võimalus armuda ükskõik millesse või kellesse, siis ma hea meelega armun.” Ka see on hygge, olgu ilm milline tahes.

Ärme ole kurjad! Hygge!