ARVAMUS

„Fantastiline kevad,” ütlevad mesinikud. „Päike tuli välja, ilm läks varakult soojaks. Õunapuud, kodutaimed ja lilled läksid kiiresti õitsele.” Esimest mett korjati rõõmuga kuni jaanipäevani ja loodeti, et sellele järgneb ka ilus suvi ja korralik saak. Seda aga tänavu ei tulnud.

Suve teine pool läks magusatootjate jaoks hapuks, ilm läks vihmaseks ja pilviseks, mesinike meeleolu koos sellega halliks. Mesilased ei saanud oma tööd teha. Mitte selle pärast, et lilled ei õitsenud, vaid seetõttu, et õied ei eritanud usinatele putukatele nektarit.

Üldine trend on siiski positiivne. Mesinike ja mesilasperede arv Eestis järjekindlalt kasvab, mesindusse tuleb aasta-aastalt juurde noori: koolituste ja toetuste kaudu ning eelkõige nende endi huvi tõttu. Mesilased on huvitavad putukad, kelle tegevusest on  püütud aastasadade jooksul aru saada ja sellest tulu teenida. See huvi pole kuhugi kadunud.

Mesindus on taas näide sellest, kui sõltuv on Eesti maamees välistest tegurites, olgu selleks siis ilm, riigi põllumajanduspoliitika vms. Eestimaist mett ei ole tänavu varasemaga võrreldes seega palju, see suurendab odavama importmee sissetulekut, mille kvaliteet võib olla teadmata. Mee vähesus tõstab aga eestimaise mee hinda. Kas see nii on, saab näha juba nädalavahetusel toimuval meelaadal.

Meetoodang kõigub aastati sõltuvalt ilmaoludest ja meekorjetingimustest, kuid on Eesti ulatuses ligikaudu 1000 tonni. Importmee osa Eesti turul on viimastel aastatel keskmiselt 200 tonni. Seda mett müüakse valdavalt suurkauplustes eesti meega võrreldes odavama hinnaga ja ostjateks on enamasti hinnatundlikum meetarbijate ring. Samas eelistab umbes 80 protsenti tarbijatest läbi aastate eesti mett, neist 60-65 protsenti ostab mett otse mesinikult ja viis kuni kaheksa protsenti tarbib oma või sugulaste mesila mett.

Eestis on palju väikeseid mesinikke, kes toodavad mett omaenda tarbeks ja jagavad seda oma sõpradele ja tuttavatele. Soovitame maiasmokkadel sellel aastal varakult nende uksele koputada. Sest suurema käitlemise ja hulgimüügiga tegelevad kodumaised meetootjad ei varusta tänavu kaupluselette mitte supi-, vaid teelusikaga.

Globaalsed majandusgurud toonitavad, et oluline on erilist tähelepanu pöörata ainult kolmele suunale. Esiteks tuleb hoolitseda, et inimeste arv ei väheneks. Teiseks tuleb areneda nii, et turistid tahaksid sinu juurde, sinu riiki tulla. Kolmandaks peab meeldima investoritele ning nende raha turvalisele ja jätkusuutlikule paigutamisele.

Tallinna võitlus elanike pärast on vilja kandnud. Seal elab praegu 442 000 inimest, kruiisilaevad toovad turiste ja investeeringuid tuleb. Admiraliteedi basseini ümbrusest on saanud Eesti suurim ehitusplats.

Ettevõtlusnädala eelmänguks oli mandrieestlastele riigi ringhäälingu vahendusel tüdimuseni edastatav info, kuidas riik rähkleb praamivedusid üle võttes. Vähe sellest, et praamid ei jõua ega jõua kohale, katsumusi lisas ka torm.

Kui eraettevõtjal midagi ei laabu või õigel ajal ei saabu, siis ilma vähegi analüüsimata ütlevad ametnikud, et riske oleks tulnud maandada ja tõrkeid ette näha. Nüüd oleme väsinud sellest kümmekond aastat kestnud praamisaagast ja riigifirma TS Laevad pakutavatest üheeurostest kiluleibadest. Kuid isegi kiluleibasid ei osatud lugeda ja need said otsa.

Uusi praame ei paista ning selleks tuleb asenduspraame rentida ikkagi endiselt vedajalt ehk siis Vjatšeslav Leedolt, eraettevõtjalt. Kuidas arveldamine käib, loodame kuulda tulevikus.

Eraettevõtjale oleks selline asjaajamine toonud väga suuri miinuseid, kui mitte isegi krahhi.

Kõigist raskustest hoolimata on pealinnast ja sadamatest kaugel asuval Võrumaalgi tublisid ettevõtjaid nagu AS Toftan, OÜ Kagu Elekter, OÜ ABZ Reisid, OÜ Juustupoisid ja AS Rauameister. Suur tänu ja kiitus kõigile meie ettevõtjaile!

Kes on ettevõtlusminister? Sellele küsimusele oskavad nii-öelda kohe vastata vähesed. Küllap tuleb kõigepealt meelde, et mingi minister armastab mööda maailma ringi kihutada.

Ettevõtlusministriks on meil Liisa Oviir.

Linnalegendi kohaselt lõi jumal majandusteadlased ja -nõunikud selleks, et meteoroloogide ennustused kellegi omadest täpsemad oleksid.