ARVAMUS

Ülikuum kevad suutis oma viimastel päevadel tõsiselt üllatada. Võru sai raputada teistest enam. Eile, kevade viimasel päeval said viimased võrumaalased siiski voolu tagasi. Muigega võis kuulata raadiost, kuidas inimestel soovitati rikketelefonil mitte helistada ja sõnumit oodata!? Kui voolu pole, ei mängi ka raadio ja televiisor!? Mobiilid tühjenevad. Kahju on mõelda selle kollase Žiguli omaniku peale, sest vaevalt oli autol kaskokindlustus. See tormi murtud puu sai sellele autole saatuslikuks ja perel pole millega esimesi kukeseeni korjama minna. Kui valmis on meie riik katsumusteks?

Mõru ja mõtlemapaneva hetke pakkus see kevade lõpp Võrumaale veel, sest 17. juuni sai kutsehariduskeskuses rakendusliku kõrghariduse matusepäevaks. Viimases lennus oli koguni neli kuldmedaliga lõpetajat. Kas selline lahendus oli ikka vältimatu? Estonian Airile läksid meeletud miljonid, Nordica toodab igas kuus miljoni kahjumit.

Kuid patt on suve esimesel päeval rääkida kevade miinustest. Juba homme tasub minna kodusesse Tamula randa muinastulede süütamisele või poolesaja kilomeetri kaugusele Pühajärvele. Väike Otepää teeb aasta ringi kadedust tekitavaid üritusi.

Paarkümmend aastat tagasi, aastal 1997 toimus Võrus Vabaduse väljakul võidupüha paraad. Siis oli presidendiks Lennart Meri. Paraadi juhatas võrulasest kaitseväe juhataja Johannes Kert. Maavanemaks oli Tiit Soosaar ja linnapeaks Harri Treial.

Nostalgiaga võib meenutada, et paraadil tuli presidendil lasta riigilippu hoidnud kaitseväelastel tervitusele vastata koguni kolm korda, enne kui tervitus tervituse moodi kõlas. Vabaduse väljakul sõitsid villiste järel UAZikud, GAZ66ed. Tribüüngi oli alles, autahvelgi, kuid  klaaside taga olid tööeesrindlaste asemel folkloorifestivali reklaamid. Sadas vihma.

Ülehomme on võidupüha paraad taas Võrus. Sellist sündmust saab taas näha alles paarikümne aasta pärast. Nii et kõik paraadile, siis jaanilõkkeid süütama ning suve pikimaid päevi ja nädalalõppu nautima.

Hea uudis on ka, et Võrumaa Teataja võitis lõplikult osaühingut Selista Ehitus.

Rõõmsat suve koos Võrumaa Teatajaga!

Ametist lahkuv Põlva maavanem Ulla Preeden kinnitas eile, et Igor Taro on Põlva maakonnaga vägagi tuttav. Viimastel kuudel on üheskoos käidud mitmetel Põlvamaa haldusreformiteemalistel rahvakoosolekutel. „Taro on võtnud südamega nii Setomaa kui ka terve Kagu-Eesti teemat, oma senistes ametites on ta aga olnud edukas,” ütles Preeden.

Üks põhjuseid, miks uus maavanem nii kiiresti tööle asub, on Preedeni sõnul viimases staadiumis olev haldusreform. „See on nii suur reform, et siin ei saa jätta vahele ühtegi kuud ega päeva,” lausus ta. Haldusreform ei tohiks tema sõnul olla poliitiline, emotsionaalne või lihtsamat teed mineku otsus – volikogu liikmed peavad mõtlema laiemalt oma inimeste ja kogukonna tulevikule.

„Inimesed tunnevad ühelt poolt haldusreformi vastu huvi, teiselt poolt on aga palju neid, kes ütlevad, et nende elu sellest ei muutu – ei ühel ega teisel viisil,” rääkis Preeden. „Sellisel juhul on näha, et igasugune selgitustöö on vajalik.”

Riigipoolne kommunikatsioon on Preedeni sõnul mõnel juhul jätnud inimestele mõistetamatuks, miks haldusreformi üldse tehakse ja mis sellele järgneb. Maavanema ja ekspertide nõuandvat rolli ei tohi Preedeni sõnade kohaselt alahinnata. Mõistlike otsuste tegemiseks on tähtis, et inimestel oleks võimalikult palju informatsiooni.

Riigireform ja maavalitsuste tulevane ümberkorraldamine sõltub Preedeni hinnangul kohalike omavalitsuste ühinemisest ja nende tulevasest suurusest. „Kui lähtutakse eelkõige miinimumpaketist, ei teki riigile tugevaid partnereid,” lausus Preeden. „Mida tugevamaks nad aga saavad, seda parem on neil ka tulevikus toimetada. Seda tõsiseltvõetavamad partnerid nad riigile on.”

Preeden tunnustas koostööd Võru maakonnaga, nii Kagu-Eesti arengukava osas kui ka läbirääkimistel erinevate algatuste ja projektide juures. Kaks maakonda on tema sõnul väga sarnased nii oma sisult kui ka  olemuselt. „Meid seob ühine idanaaber, samuti on meie inimeste mured sageli sarnased,” lisas Preeden. „Alati on olnud parem seljad kokku panna ja koos läbirääkimiste laua taha minna, enamasti on ka Valgamaa punti tulnud.”