Lõuna-Eesti haigla peab täna ja homme Eesti haigekassaga läbirääkimisi selle aasta lepingu sõlmimiseks. Haigla koos Tartu ülikooli kliinikumiga pole nõus haigekassa plaaniga vähendada eriarstide kättesaadavust siinses haiglas rohkem kui pooltel erialadel.

Praegu võimaldab Lõuna-Eesti haigla patsientidele 18 eriala arstide vastuvõtte ja konsultatsioone. Haigekassa-poolse ettepaneku kohaselt väheneks nende erialade arv kaheksale, ehk teisisõnu kümne eriala eriarsti vastuvõtt peaks Võrus edaspidi lõppema.

Eesti tervishoid on Lõuna-Eesti haigla juhatuse liikme Arvi Vaski sõnul heal tasemel ning haiglad pakuvad igal aastal patsientidele üha rohkem ja parema kvaliteediga teenuseid. Tervishoiu rahastamine ei tule tema sõnul sellele aga järele.

Eestis kulub tervishoiule kuus protsenti sisemajanduse koguproduktis (SKP), mis on Euroopa Liidu keskmisest (üheksa protsenti SKPst) kolmandiku võrra väiksem. Eesti tervishoiu rahastamine on selles plaanis võrreldav näiteks Rumeenia või Bulgaariaga.

Eriarstid käivad Võrru põhiliselt Tartu ülikooli kliinikumist. Nende vastuvõtud ei toimu iga päev, on erialasid, kus vastuvõtt toimub ainult kaks korda kuus (näiteks veresoontekirurg). Samas on erialasid, kus eriarstid võtavad vastu mitu korda nädalas.

Eesti eriarstid on praegu seisus, kus enamik neist töötab rohkem kui täiskoormusega, sest nad pakuvad oma teenuseid mitmele tööandjale. Kui arst teeks tööd, mis ületab oma haiglas täiskoormuse, tuleb haiglal tasuda ületöötasusid, peale selle on selline töö mahuliselt piiratud. Kui arstidel piiratakse Võrru-tulemine, lähevad nad nagu sajad kolleegidki lisatööd Soome otsima.

Lõuna-Eesti haigla on suutnud eriarste positiivselt siia meelitada. 16-18 eriala eriarstide vastuvõtt on siin kestnud juba pikka aega. Haigekassa praegune kärpeplaan on Vaski sõnul suunatud aga valesse kohta, see vähendab lihtsalt tervishoiuteenuste üldist tarbimist.

Kagu-Eestis on kindlasti võimalik ratsionaalsemalt käituda. Näiteks puudub Vaski hinnangul laste madala sündivuse tõttu reaalne vajadus kolme lähestikku asuva haigla (Põlva, Võru ja Valga) sünnitusabi osakonna järele, samuti pole mõtet pidada kolme eraldi asuvat statsionaarse kirurgia osakonda.

Täna 40 aastat tagasi täitus Punamütsikese maja laste kilgetega. Aga pealkirja kirjutades välgatas mõttes, et Punamütsike ei saa kunagi nii vana olla ja ei olegi. Teadlased väidavad aga, et traditsiooniline Punamütsike on pärit Euroopast, kuid levinud alternatiivse versioonina ka kui jutt hundist ja kitsetallest ja võib eristada ka Aafrika ja Aasia versioone. Eile keskpäeval olid kõik Punamütsikese rüpes olevad pesamunad, liblikad, mõmmikud, sinililled, kullerkupud päikesekiired, sipelgad, jänku-jussid, lepatriinud, vikerkaared ja okaskerakesed õues ja tegid oma lasteaiale kalli-kalli-kalli-kalli … See kõlas mitmesajakordselt. Ilus oli! Küllap oli hiljem õpetajatel laste lõunauinakule saamisega vaja vaeva näha.

Punamütsikese lasteaed valmis 1975. aasta lõpus. See oli aeg, mil Võrus ehitati niinimetatud Vilja mikrorajooni, mida rahvasuus kutsuti Kapsamäeks, hiljem peenemalt Nöörimaa asumiks. Oli hoogne ehitamise aeg ja Kapsamäel võis kogu aeg näha tornkraanasid, mis praegusaja linnapildist on kadunud. Neid näeb isegi Tallinnas üksikuid.

Kiitust vääriv oli, et tol ajal suudeti näha terviklahendusi, mille poole püritakse vahelduva eduga praegugi. Kerkivate majade vahele leiti ruum suurele 280 kohaga basseinivõimalusega lasteaiale. Bassein on praegu eriline boonus, millega Punamütsike võlub. Hinnas on ka Kapsamäe korterid. Kapsamäele ehitati isegi kahekorruselised garaažid. Väga mahukas ja vaevarikas oli torustike ehitamine. Algusaastail ei olnud sealkandis toidupoodi ja läbi tuli ajada ühe Vilja tänava kortermaja keldris asuva väikese Dünastia poega, kuid siis avati Vilja pood, hiljem Selver, Kagukeskus, Maxima. Sel ajal olid linnaehitajateks mehhaniseeritud ehituskolonn (MEK) ja legendaarne Raivo Tõra ning arhitekt E. Mürk.

Punamütsikese pere on meisterlikult läbi mõelnud ja kokku seadnud südantsoojendava juubelinädala kava, mis sai tegelikult alguse juba 11. jaanuaril näituse „Fantaasiamüts” avamisega lasteraamatukogus. Nädalale paneb punkti reede pärastlõunane kontsertetendus.