Juristide kinnitusel ei näe Eesti töölepingu seadus ette töötajate ühepoolse otsusena ajutise koondamise ega sundpuhkusele saatmise võimalust, kuid sätestab piiratud võimalused töötasu vähendamiseks. 

Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kristel Tael-Same rõhutas, et ka kriisiolukorras nõuavad töötasu vähendamine ja töötaja saatmine palgata puhkusele poolte kokkulepet. “Enne töötasu vähendamise kaalumist peaks tööandja hindama, kas tal on muutunud oludes võimalik pakkuda töötajale näiteks kaugtöö tegemise võimalust või muud tööd,” selgitas advokaat.

Kui töötaja teeb kaugtööd, siis tuleb töötajale maksta ka kokkulepitud tasu, sest töötaja teeb endiselt sama tööd, lihtsalt mitte tööandja asukohas. “Kui kaugtöö tegemine ei ole võimalik, kuid tööandjal on võimalik pakkuda töötajale muud tööd, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku muu töö tegemises. Näiteks saab kriisiolukorras kasutada kontoritöötajate abi kaupade komplekteerimiseks, väljastamiseks ja nii edasi. Kui muu töö tegemisega kaasneb ka töökoormuse vähenemine, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida ka töökoormuse vähendamises ja sellest tulenevalt ka töötasu muutmises, sealhulgas vähendamises,” tõi Kristel Tael-Same näiteid. 

Töötaja saatmine tasustamata puhkusele on võimalik ainult poolte kokkuleppel.

“Ka tasustatud puhkuse kasutamine puhkuste ajakava välisel ajal saab toimuda üksnes töötaja nõusolekul, sest puhkuste ajakava muutmine eeldab töötaja ja tööandja kokkulepet,” rõhutas advokaadibüroo Hedman Partners advokaat.