Menu

33 seadusemuudatusest koosnev pakett läbis esimese lugemise

  • Kirjutas BNS

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise 33 seadusemuudatusest koosnev pakett, mille välja töötamine oli tingitud väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest, eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel.

Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada kõigi tavapäraste menetluste kulg ja teenuste pakkumine, kuna asutustel on vaja tegeleda eelkõige eriolukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Selleks, et vajaduse korral oleks võimalik teha erisusi, nähakse seadustes ette muudatused, et eriolukorra ajal oleks võimalik vajadusel näiteks menetluste kulgu pikendada või peatada.

Eelnõuga muudetakse 33 seadust, mille muudatused on oma olemuselt kolme liiki. Esiteks eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas; teiseks eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks ning kolmandaks eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused. 

Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu.  Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks. 

Eelnõus on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid. 

Eelnõus on ka seadusmuudatuse ettepanekuid, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas reformierakonnast ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Kallase sõnul on täiesti mõistetav, et kriisiolukorras on vaja viia sisse piiranguid. Ka kiirustades peame hoiduma rumalustest ja võltslahendustest. Ta viitas asjaolule, et ajutiste piirangute kaudu soovitakse läbi suruda kriisiga mitteseotud egoistlikke unistusi.

„Ma lootsin väga, et valitsus seda kriisi ei kuritarvita, aga praegu arutlusel olev seaduseelnõu näitab midagi muud. Me ei tohi ühelgi hetkel ka selles kriisis unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Valitsusele täiendavate alaliste otsustusõiguste võtmine eriolukorra varjus läheb sellega vastuollu,“ ütles Kallas.

Ossinovski hinnangul on esitatud kehv eelnõu, millest on kahju, sest tegu on olulise eelnõuga. Palju asju on vaja kiiresti ära otsustada. „Siin on paragrahve, mille rakendamise vajadus kriisi haldamiseks on kas küsitav või puudulik, ütles Ossinovski.

Tema sõnul peame tegema korraliku „reha“ ja võtma välja eriolukorraga mitteseotud muudatused. Ta kinnitas valmisolekut teha koostööd, et viia seadusesse vajalikud muudatused.

Riigikogu määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD