Viirust piiravad meetmed ja kevad on grippi tublisti taltsutanud - haigestumine on langenud hooajavälisele tasemele.

5. kuni 10. maini pöördus arstide poole 1153 haigestunut, neist 22,8 protsenti olid lapsed. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus langes eelneva nädalaga võrreldes 31 protsenti, grippi 25 protsenti.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul näitavad numbrid, et haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi on langenud foonhaigestumise tasemele ehk hooajavälistele tavapärastele näitajatele. 

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks. Laboratoorselt ei kinnitatud ühtegi gripiviirust.

Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal üks inimene. Hooaja algusest alates on gripi tõttu vajanud hospitaliseerimist 581 patsienti.

Kuue haigla andmete põhjal on käesoleva hooaja jooksul intensiivraviosakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest, vanuses üheksa kuud kuni 85 aastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse.

2019. aasta oktoobris alanud tänavune gripihooaeg on Sadikova sõnul olnud viimase 15 aasta üks leebemaid, võimalike põhjustena toob Sadikova esile nii suurenenud vaktsineeritust, inimeste paranenud kätehügieeni kui sotsiaalset distantseerumist.

„Gripi hooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini ning ei ole veel lõppenud, grippi haigestumise kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Seega ka enne eriolukorda oli pilt grippi haigestumise vaates eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes parem,“ ütles Sadikova. Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on maksimaalne haigestunute arv sel aastal olnud 4078 inimest nädalas, eelmisel hooajal oli vastav näitaja 6424 inimest.