Valitsuses heakskiidu saanud ja riigikogusse saadetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvab õpetaja töötasu alammäär 23,9 protsenti ja kõrghariduse tegevustoetus 15 protsenti.

Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on kavandatud 41 miljonit eurot, millest suur osa suunatakse õpetajate koolitamisse. 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et riigieelarves on rõõmustavalt palju hariduse teemasid. „Õpetajate palgatõus on eelduseks kõige muu tegemiseks ühiskonnas. On väga oluline, et õpetajad oleks väärtustatud, et me saaksime tulevikus olla kindlad nii majanduslikule vundamendile kui lõimunud ja rahumeelsele ühiskonnale. Haridus on lõimumise baasiks ja Eesti läheb üle täielikult eestikeelsele koolisüsteemile, nii lasteaiad kui põhikoolid muutuvad eestikeelseks. Lisaks õpetajate palga alammäära hüppelisele tõusule suureneb ka koolide õppekorralduse paindlikumaks muutmise tasu, mis annab võimaluse reguleerida koormust ja väärtustada klassijuhataja tööd.“

Minister Tõnis Lukas märkis, et kõrghariduse rahastamine tõuseb üle ühe protsendini SKP-st. „Eelarvekokkulepped annavad rohelise tule halduslepingute sõlmimisele ülikoolidega. Need lepingud ei ole ainult raha küsimus, vaid riik ja ülikoolid lepivad kokku ka selles, mis on kvaliteetne kõrgharidusõpe, mille kõrgkoolid saavad ja peavad selle rahaga kindlustama. Meil on lepingutesse ka täiendavaid ettepanekuid, mis puudutavad eestikeelse õppe mahu suurendamist ja püsimist teatud valdkondades, kus see on hakanud kaduma.“

Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9 protsenti. Sellele lisatakse diferentseerimise fondi 17 protsenti, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku nähakse järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole.

Aastaks 2024 nähakse riigi eelarvestrateegias ette õpetaja palga kasv 125 protsenti riigi keskmisest palgast.

Et tagada kvaliteetsele kõrgharidusõppele tasuta ligipääs ja õppejõudude konkurentsivõimeline palk, eraldati 2022. aastal riigieelarvest täiendavalt 10 miljonit eurot ning 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15 protsenti ehk 175 miljonilt 201,5 miljoni euroni. Riigi eelarvestrateegias nähakse ette kõrghariduse tegevustoetuse kasvu ka järgnevatel aastatel 15 protsenti aastas.

Selleks, et käivitada otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul, on 2023. aasta riigieelarves ette nähtud 41 miljonit eurot. Sellest 15 miljoni euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 miljoni euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. Nelja  aasta jooksul täiendavate rahaliste vahendite vajadus eestikeelele haridusele üleminekuks kokku suurusjärgus 300 miljonit eurot. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks.