Statistikaameti andmetel saabus möödunud aastal Eestisse 1374 inimest enam kui lahkus.
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal on väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Liialt suur töökoormus tekitab stressi igas neljandas töötajas ning 23 protsenti töötajatest ei suuda end töömuredest välja lülitada, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, kus osales enam kui 6500 töötajat üle Eesti.
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder tõdes, et küsitluses osalejate rahulolu oma tööeluga on aastaga langenud kuus protsendipunkti. Samuti on kolme protsendi võrra vähenenud rahulolu majandusliku olukorra ja samas ulatuses vaimse tervisega. Oma majandusliku olukorraga on rahul vaid veidi üle veerandi ehk 26 protsenti vastajatest, seevastu ligi pooled ehk 42 protsenti ei ole sellega rahul. Rahulolu pere- ja sõprussuhetega ei ole muutunud ning nendega on endiselt rahul enam kui pooled töötajad.
Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas reedel 2024. aastal 15–16-aastaste õpilaste seas korraldatud Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) tulemused, mis näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine vähenenud.
Erandiks on e-sigarettide tarvitamine – võrreldes 2019. aastaga on viimase 30 päeva jooksul veipinud noorte osakaal suurenenud. Eriti silmatorkav on muutus tüdrukute seas, kelle hulgas on see näitaja enam kui kahekordistunud: iga kolmas tüdruk oli viimase kuu jooksul e-sigaretti tarvitanud. Noored hindavad alkoholi ja e-sigarette, aga ka teisi uimasteid kergesti kättesaadavaks.
