Selle aasta algusest on Eesti inimesed kaotanud kelmidele üle 3,1 miljoni euro. Enim kaotatakse raha investeerimisel ja petukõnede kaudu.
Politsei andmetel on viimase poole aasta jooksul petturid kasutanud erinevaid skeeme inimeste eksitamiseks ja nende raha välja petmiseks. Kuue kuuga on kelmidele kaotanud oma raha 520 inimest, nendest 130 inimest kaotasid raha investeerimisel, kogukahjuga ligi 1,7 miljonit eurot. Petukõnede ohvriks on langenud 251 inimest, kelle kahjud on kokku ligi 1,4 miljonit eurot.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin ütles, et kelmide eest saab kaitsta end igaüks, seda eelkõige tähelepanelikkusega. „Eesti politseil ei ole võimalik peatada teistes riikides tegutsevaid kelme. Paraku ei saa me ka kaotatud raha tagasisaamist garanteerida, sest välja petetud raha liigub kiirelt pankade ja erinevate kontode vahel ning lõpuks suunatakse krüptosse või võetakse kuskil sularahas välja,“ ütles politseinik. Ta soovitab inimestel hoida end kursis hetkel levivatest pettustest ja olla valvsad isiklike andmete jagamisel.
Eelmisel aastal oli esimese poole aastaga investeerimispettuste ohvreid 89, kelle kahjud ulatusid ligi 1,3 miljonini. Sel aastal on ohvrite arv märksa suurem ja kogukahju 400 tuhat eurot suurem. Peamiselt satuti investeerimise otsa internetis leiduvate reklaamide kaudu, millele vajutati ja avanenud võltsitud veebilehele oma kontaktandmed jäeti. Seejärel võttis investeerijaga ühendust väidetava ettevõtte investeerimisnõustaja, kes hakkas kannatanut juhendama ja mõni aeg hiljem nõudma täiendavaid sissemakseid. „Kui alustate investeerimisega, siis peab olema ettevaatlik, sest levimas on väga palju erinevaid skeeme, mis võivad esialgu tunduda, et toovad koheselt rahalise vabaduse, kuid tegelikkuses on tegemist pettusega. Guugeldage neid ettevõtteid enne, kui hakkate raha investeerima ja kui keegi soovitab oma tuttavat investeerimise nõustajat, siis päris kindlasti on tegemist pettusega,“ rääkis Milenin.
Levinum pangapettus on petukõne, kus inimesed on saanud telefonikõnesid, mis väidavad olevat usaldusväärselt ametiasutuselt või ettevõttelt. Need kelmid on teeselnud politseiametnikke, pankureid, kullerfirmade ja ka telekommunikatsiooniettevõtete esindajaid. Telefonikõne ajal on kelmide eesmärk inimestelt kätte saada PIN-koode, millega saavad nad ligipääsu kõne vastuvõtja pangakontole. Märgatav pangapettuste tõus on olnud ka postipaki kelmustes, kus 139 inimest on ohvriks langenud ja kaotanud kelmidele 81 tuhat eurot. Möödunud aasta peale oli kannatanuid kokku 79, kogukahjuga 53 tuhat eurot. „Juhtumeid on olnud erinevaid, kuid peamiselt saadeti inimestele mõne kullerfirma nimelt sõnum, mis väitis, et paki saatmisega on tekkinud probleeme. Sõnumisse oli juurde lisatud link, millele vajutades avanes veebileht ning kuhu tuli sõnumi saajal sisestada oma pangakontoga seotud andmed. Tegelikult oli aga tegemist võltsitud veebilehega ja sõnumi saatjaks oli kelm. Ka on tõusmas pettused ostu-müügi platvormidel, mille kaudu kelmid otsivad ohvreid ja saadavad neile võltsitud kullerfirmade veebilehtede linke, kuhu palutakse samuti sisestada pangakontoga seotud andmeid,“ kirjeldas politseinik.
Pettuste eest oled kaitstud, kui:
- sa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu näiteks Smart-ID, ID-kaardi või Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;
- viid end kurssi investeerimisega seotud riskidest ja alustad sellega usaldusväärsest kohast, näiteks oma kodupangast;
- oled tähelepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka tekstsõnumiga.
