Äsja ilmunud uuringuaruandest selgub, et alkoholi tarvitamine on pärast varasemat langust taas tõusnud 11,2 liitrini inimese kohta aastas, mis seostub terviseprobleemide kasvu ja kulude suurenemisega.

Alkoholitarbimine Eestis ühe täisealise elaniku kohta oli aastatel 2012–2018 languses, kuid tõusis pärast alkoholiaktsiisi langetamist 2022. aastaks taas 1,2 liitri võrra ehk 11,2 liitrini. Alkoholitarvitamisega seostatakse otseselt 60 erinevat terviseprobleemi ja kaudselt 200 haiguse teket. Liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse suri 2022. aastal 754 inimest ehk 67 protsenti enam kui 2018. aastal. Alkoholiga seotud haiguste ravikulud riigile olid 8,44 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes 1,62 miljoni võrra rohkem.

Uuringu põhjal oli 2022. aasta sügise seisuga 15–74-aastaste Eesti elanike seas alkoholi mittetarvitajaid 23 protsenti, madala riski piires tarvitajaid 62 ja liigtarvitajaid 15 protsenti. Liigtarvitajaid, kelle seas on nii tervist ohustaval, kahjustaval kui ka sõltuvustasemel alkoholi tarvitajaid, on kokku hinnanguliselt 152 000. Liigtarvitamine on keskmisest levinum 35–44-aastaste meeste ja 15–24-aastaste naiste seas. 

Uue kanali alkoholi kojuostuks on avanud toidu kojuveo teenuse areng: 10 protsendis leibkondades on aasta jooksul vähemalt korra tellitud alkoholi veebipoest või toidukulleriga. Kullerteenus lihtsustab veelgi alkoholi kättesaadavust ja raskendab kontrolli alkoholiseadusega alaealisele või joobes isikule seatud müügipiirangute rakendamise üle.

Alkoholi tarvitamine on osa nii seltskondlikest sündmustest kui ka argielutegevustest: 27 protsenti alkoholitarvitajatest on vähemalt paar korda kuus tarvitanud alkoholi koos külalistega või külas olles, 25 protsenti on tarvitanud koduste tegevuste kõrvale – näiteks teleri vaatamisel või saunas – ja 24 protsenti lihtsalt kodus toidu juurde.

Sotsiaalsetes situatsioonides tajutakse teistega koos tarvitamist normaalse ehk teiste heakskiidetud käitumisena, millest kõrvalekaldumine tekitab küsimusi. Näiteks on viimase 12 kuu jooksul 57 protsenti 15–74-aastastest inimestest kuulnud alkoholi tarvitavas seltskonnas alkoholi mitte tarvitades vähemalt korra küsimust "miks sa ei joo?". Lisaks on 43 protsenti kogenud, et vaatamata keeldumisele pakuti neile ikkagi alkoholi. See on märk eksisteerivast ettekirjutavast sotsiaalsest normist, mis võib kujundada personaalseid käitumisvalikuid.

Näiteks on alkoholi tarvitavas seltskonnas selle mittetarvitamine pannud inimesi tundma ennast kõrvalejäetuna või ebamugavalt – nii leidis vastavalt 13 ja 19 protsenti vastanuist. See võib omakorda viia mõtteni, et targem oleks ka ise tarvitada, kusjuures see mõte tekib sagedamini 15–24-aastastel ja liigtarvitajatel.

Alkoholi liigtarvitamine ja selle lõimitus argiellu võib tarvitaja lähedastele põhjustada sotsiaalset ja vaimset stressi: lähedase alkoholitarvitamise tõttu on 15–74-aastastest elu jooksul muret tundnud või raskusi kogenud 62 protsenti vastanuist.

See, et teised inimesed liigset alkoholitarvitamist varakult märkavad ja tarvitamise vähendamise vajadusele tähelepanu juhivad, on samuti märk ettekirjutavast sotsiaalsest normist, mis võib kujundada personaalseid käitumisvalikuid ja peaks puudutama igat liigtarvitajat. Uuringus märkis aga ainult 36 protsenti liigtarvitajatest, et on viimase 12 kuu jooksul saanud soovituse tarvitamist vähendada pereliikmelt, arstilt või tervishoiutöötajalt.

Seevastu on uskumused, mis seavad liigtarvitajale barjääre tajutud probleemi korral abi otsimiseks, laialt levinud. Usutakse, et liigtarvitamise ilmsikstulek tekitab abiotsijale soovimatuid probleeme, abi küsimist peetakse piinlikuks ega välistata, et tervishoiutöötaja suhtumine võib olla eelarvamuslik – seda viimast arvavad pooled vastanuist. Abiotsija otsene tõrjumine pole ühiskonnas eriti levinud, kuid väitega, et sõltlased on sõltuvuses ise süüdi, nõustub 63% küsitletutest.

Alkoholi kahjulikkus alaealiste aju arengule on küsitletute seas laialt teada, kuid sellele vaatamata on kindel toetus täiskasvanute positiivse eeskuju ja piiride seadmise vajadusele alaealistega leibkondadest vastajate seas väga madal: ainult 16 protsenti arvab kindlalt, et alaealise juuresolekul ei tohiks täiskasvanud alkoholi tarvitada ja 30 protsenti taunib kindlalt täiskasvanu juuresolekul alaealisele alkoholi proovimise võimaldamist – seega siis kontrollitud proovimise lubatavust.

Niisiis võib öelda, et nii ettekirjutavad sotsiaalsed normid kui ka täiskasvanute rollimudelid alaealistele pigem toetavad alkoholi tarvitamise mustrite püsimist. Lisaks normaliseerivad alkoholi tarvitamist mitmed uskumused. Näiteks peab purjus olemist teatud olukorras mõistetavaks 41 protsenti elanikest, 66 protsenti liigtarvitajatest ja isegi 23 protsenti mittetarvitajatest. 53 protsenti liigtarvitajatest nõustub väitega, et alkohol on nende elustiili osa, 45 protsenti peab seda toiduelamuse juurde kuuluvaks ja 33 protsenti arvab, et väited alkoholi kahjulikkusest on liialdatud.

81 protsendil tarvitajatest on vähemal kord aasta jooksul olnud alkoholi tarvitamise ajendiks soov lõõgastuda, 67 protsenti on lootnud pidu paremaks muuta ja 47 protsenti kogeda meeldivat tunnet, mis pärast tarvitamist tekib. Uskumuse ajel, et klaas veini või pits konjakit on tervisele kasulik , on alkoholi tarvitanud 36 protsenti. Masenduse või ebameeldivuste unustamiseks on alkoholi poole pöördunud ligikaudu iga neljas tarvitaja. Kaudne võrdlus 2015. aastal tehtud uuringuga näitab, et uskumus alkoholist kui toidukultuuri osast on nüüd tarvitamise ajend oluliselt suuremale hulgale tarvitajatest: 58 vs. 30 protsenti.

Alkoholi tarvitamist on ajendanud vähendama või sellest hoiduma kõige laiemalt teadmine, et alkohol on tervisele halb: sel põhjusel on endale piire seadnud 59 protsenti vastanuist. Naised märkisid teiste alkoholist hoidumise põhjuste seas meestega võrreldes enam, et kellegi teise alkoholi tarvitamine on neile haiget teinud, alkohol ei huvita neid, neile ei meeldi alkoholi maitse ega mõju ja see ei kuulu nende elustiili hulka. Mehed tõid seevastu rohkem välja, et alkohol mõjutab negatiivselt nende tegevusi ja tarvitamine on varem nende elu kahjustanud.

Kõigi jaoks ohutut alkoholitarvitamise taset olemas ei ole, kuid teadlased on välja selgitanud nädalapõhise tarvitamise koguse, mida ületades hakkavad tervel täiskasvanul terviseriskid hüppeliselt suurenema. Uuringu tulemustest selgus, et õlu ja siidri puhul on madala riski piiresse jääva tarvitamiskoguse kohta väärarvamused enam levinud: 24 protsenti naistest arvas, et nädalas 7,5 või enam pudelit pooleliitrist siidrit tarvitades terviseriskide tõenäosus märkimisväärselt ei suurene. 22 protsenti meestest arvas sama üheksa või enama pooleliitrise õlle kohta nädalas.

Alkoholitarvitamisega seostatud kroonilistest haigustest teatakse enim alkoholisõltuvust ja maksahaigusi. Tuntuselt järgmise haiguste grupi moodustasid unehäired, depressioon, kõrgvererõhktõbi ja maksavähk, mis on erinevatest vähivormidest tuntuim. Teise tüübi diabeedi, ateroskleroosi, suu-, neelu-, söögitoru- ja soolevähiriski suurenemine alkoholi liigtarvitamise tõttu oli teada ligikaudu 30 protsendile inimestest.

Kuigi 7 protsenti Euroopa rinnavähi juhtumitest on seotud alkoholitarvitamisega, on teadlikkus alkoholi ja rinnavähi seostest ka naiste seas madal – võimalikku seost teadis ainult 10 protsenti  vastanuist.

Liigtarvitajad peavad enda puhul alkoholi tarvitamise tõttu tõenäoliseks unehäireid. Järgmisse tõenäoliseks peetavate haiguste gruppi kuulusid maksahaigused – välja arvatud vähk –, depressioon, kõrgvererõhktõbi ja alkoholisõltuvus.

Erinevaid vähipaikmeid, aga ka südamepuudulikkust, pankreatiiti, teise tüübi diabeeti ja ateroskleroosi peavad liigtarvitajad endale juba märksa vähem tõenäoliseks. Ühtegi loetletud kroonilist haigust ei pidanud enda puhul võimalikuks 27 protsenti liigtarvitajatest. Viimase aasta jooksul on tarvitamise vähendamiseks seadnud alkoholikogusele või -tarvitamise sagedusele piire 35 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest. Liigtarvitajatest 42 protsenti ei ole viimase aasta jooksul tarvitamist piiranud – neist 92 protsenti ei näe selleks vajadust.

Avalikult kättesaadavatest liigtarvitamise vähendamist toetavatest eneseabimaterjalidest on tarvitajate seas tuntuimad alkoholiühikute arvutamise kalkulaator ja veebileht alkoinfo.ee. Need mõlemad on teada ligi pooltele alkoholitarvitajatele. Eneseabiprogrammi "Selge" teab 22 protsenti liigtarvitajatest.

WHO soovitatud, kuid Eestis seni veel rakendamata alkoholikahjude vähendamisele suunatud piiravatest meetmetest nõustus ligi kolmveerand vastanuist alkoholi veebireklaami keelustamise vajadusega. Samuti nõustus 61 protsenti, et alkoholimüük tuleks keelata tanklates. 57 protsenti vastanuist soostus vajadusega tõsta alkoholi müügikeelu vanusepiir 21 aastani. Liigtarvitajate seas on kõigi piiravate meetmete vajaduse ning ka pakendile vähiriski hoiatusmärgise lisamise vajadusega nõustumise määr oluliselt madalam kui madala riski piirides tarvitajate ja mittetarvitajate seas.

Uuringaruanne "Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest" käsitleb alkoholi tarvitamisega seotud teadmisi, hoiakuid ja sotsiaalseid norme Eesti elanike seas ning analüüsib alkoholi liigtarvitamise mõjusid ja vähendamise võimalusi.

Uuring viidi ellu 2022. aastal juhuvalimi alusel ja andmed koguti kombinatsioonina veebipõhiselt ja posti teel. Uuringu tulemused aitavad kujundada ennetavaid meetmeid ja poliitikaid, mis võiksid vähendada alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigestumusi ja vigastusi Eestis. Uuringut on plaanis korrata 2026. aastal, et jälgida muutusi alkoholi tarvitamise mustrites ja hoiakutes.